Pauluse kiriku remont toppab

Pauluse kiriku taastamine jätkub Tartu linna ja riigi vähese rahaga, kinnitas sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja Elo Süld. Pauluse kiriku taastamiseks ja sisustamiseks on tarvis 5,45 miljonit eurot ehk 85 miljonit krooni.

FOTO: Margus Ansu

Pauluse kiriku taastamiseks ja veel paarikümne ettevõtmise teokstegemiseks loodetud euromiljonid jäid Tartumaale tulemata. Mis neist headest mõtetest nüüd saab, on vara öelda.


«Ei oskagi seda otsust kommenteerida,» tunnistas Pauluse kirikut taastava sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik juhataja Elo Süld. «Oleme suure töö ära teinud. On väga kurb, et pean nüüd orelimeistritele ütlema, et võtke rahulikult.»

Sihtasutus Tartu Pauluse Kirik taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest kiriku taastamiseks ligi 3,2 miljonit eurot ehk 50 miljonit krooni.

Tartumaal sooviti samast meetmest toetust saada veel 21 külastuskeskkonda arendavale projektile. Tartu projektide hulgas olid näiteks ettevõtja Neinar Seli uunikumide muuseum, botaanikaaed, lodjakoda, Raadi pärimuste park ja Toomemäe korrastamine.

Oodati põnevaid projekte

«Saime projekti hindamisel pea igas kategoorias maksimumpunktid,» ütles Elo Süld. «Täispunktideta jäime vaid uute turistide toomises.» EASist saadud põhjenduse järgi oligi see projekti nõrgim koht: Tartus on teisigi kirikuid ja turist tuleb Tartusse kõige siinse, mitte ainult Pauluse kiriku pärast.

EASil oli turismi edendamiseks jagada 16,7 miljonit eurot ehk 262,3 miljonit krooni. Seda oli kümme korda vähem kui nõutatud raha ja nii saigi toetust vaid seitse projekti, selgitas EASi ettevõtluskeskkonna osakonna direktor Monica Hankov.  

Positiivse hindamistulemuse sai 21 projekti. Nende hulka kuulus ka Tartu linna üks projekt, Pauluse kirik. «Et eelarve maht oli piiratud, oli ka positiivse hindamistulemuse lävend kõrge,» ütles Hankov. «Ootasime põnevaid ja eristuvaid projekte, mis ärataksid huvi nii sise- kui ka väliskülastajates ning tekitaksid neis tahtmist just selle objekti pärast konkreetset kohta külastada.»

Ka oli positiivse hinde saamise eelduseks objekti atraktiivsus, mis hoiab külastajaid piirkonnas võimalikult kaua.

Lodjakoda rajada sooviva MTÜ Emajõe Lodjaselts juhatuse liige Priit Jagomägi oli üsna nõutu, et koja projekt jäi positiivse hindamistulemuse saanute hulgast välja. «Taotluse määruse järgi olid eelistatud aasta läbi tegutsevad ja kohalikku omapära välja toovad asjad,» rääkis ta. «Parimate nimekirjas selliseid justkui pole.»

Tema teada oli lodjakoja projekti puuduseks välisturistide väike hulk. «Pakkusime välisturistide hulgaks konservatiivselt kümme tuhat inimest aastas,» märkis Priit Jagomägi. «Oleksime pidanud julgemad olema, sest sellistes kohtades käib palju rohkem rahvast.»

Viimane toetus

EAS jagas turismiedendus-toetust viimast korda. Pole teada, kas Euroopast tulevikus selleks veel rahalaevu Eestisse sõidab või ei. «Me ei viska lusikat nurka,» kinnitas Elo Süld. «Algavad SOS-koosolekud.»

Eile arutati, mis saab kiriku taastamiseks korraldatud riigihankele laekunud pakkumistest. Tänavu annavad Tartu linn ja kultuuriministeerium Pauluse kiriku taastamiseks 511 000 eurot.

Lodjaselts esitab sadama rajamiseks taotluse Interregi programmi. Edaspidine on aga lahtine. «Ehk loobume turismist üldse, kui seda nii vähe hinnatakse,» arutles Jagomägi.

Toetatud projektid
• EASi juhatus toetas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest seitset projekti.
• Kõige enam saavad toetust Pärnu lähistele Uulusse rajatav Lottemaa teemapark (3,1 mln eurot ehk ligi 50 mln kr), Kiviõli seiklusturismikeskus (3 mln eurot ehk ligi 47 mln kr), Audru ringrada (ligi 3,2 mln eurot ehk 50 mln kr) ja Kärdla sadam (ligi 3,2 mln eurot ehk pea 50 mln kr).
• Toetusega edeneb ka Rakvere linnus (ligi 510 000 eurot ehk 8 mln kr), Narva-Jõesuu rannaala (ligi 2,5 mln eurot ehk 39 mln kr) ja Sõrve tuletornilinnak (pea 1,3 mln eurot ehk ligi 17 mln kr).
Allikas: EAS
 

Tagasi üles