Nutikas taaskasutus Shakespeare’i näitel

, TÜ teatriteaduse doktorant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stseen «Othellost» Vanemuise väikeses majas: Jago (vasakult, Sten Karpov) ja tema naine Emilia (Ragne Pekarev) ning Desdemona (Liis Laigna) ja tema mees Othello (Jim Ashilevi).
Stseen «Othellost» Vanemuise väikeses majas: Jago (vasakult, Sten Karpov) ja tema naine Emilia (Ragne Pekarev) ning Desdemona (Liis Laigna) ja tema mees Othello (Jim Ashilevi). Foto: Maris Savik

Klassikalisele draamatekstile saab läheneda mitmel viisil. Esimene valik on tekstist lähtuv ja seega üsna turvaline, teisel juhul kasutatakse lugu platvormina, millelt sünnivad värsked lahendused.

Vanemuises pole William Shakespeare’i «Othellot» veel draamalaval nähtud, nüüd on lünga täitnud Andres Noormets. Ta on seda teinud omanäoliselt ning õnnestunult. Vanemuise väikse maja laval tegelased värssides ei kõnele, kostüümidki on pigem proosalised ja lavakujundus minimalistlikult funktsionaalne.

Laval lehvib paar rida õhukesi, läbipaistvaid kardinaid ja mõned metallist konstruktsioonid. Kõlaritest on kuulda armunud Othello ja Desdemona hingetõmbeid ning sisemõtluse kaja. On hämar ja ootusärev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles