Tavatult lai panoraamiraamat aitab võrrelda vana Tartut tänasega

Raamatu «Panoraamiline Tartu 1900–1915» esikaas.

FOTO: Sille Annuk

Indrek Ilomets on oma kirjastuses Aasta Raamat üllitanud mitmeid teoseid Tartust kui ülikoolilinnast ning haridus- ja teaduskeskusest. Eelmise nädala lõpul valmis taas tema väljaantud trükis selle linna teemadel – sedakorda suhteliselt õhuke, aga erakordselt lai.

Kirjastaja Indrek Ilomets tutvustab tavatute mõõtmetega trükist.

FOTO: Margus Ansu

Raamatus «Panoraamiline Tartu 1900–1915» on küll kõigest 16 lehekülge, aga kui serva peale püsti panna, on see väikse lapse pikkune. Ehk täpsemalt, raamatu mõõtmed on 69 x 23 cm.

Mis oli ja mis on

Tavatu formaadi andsid raamatule eelmise sajandi alguse postkaardid, mis on reprodutseeritud algses suuruses. Neile on jäädvustatud Tartu ehk Dorpati panoraamvaated. Kirjastaja Indrek Ilometsa jutu järgi on nende peal hea näpuga järge ajada ja mõelda, mis oli enne ja mis on praegu.

Ilomets on ühtlasi vanavarakoguja. Muude harulduste hulgas on tema kollektsioonis needsamad postkaardid, mis enamasti on kasutusel olnud osade kaupa. Seepärast on neid tervikuna ette näidata väga vähestel. Kalle Toompere kujundatud raamatus on murde- ja lõikejooned kaotatud.

Aastast 1900 on pärit teadaolevalt vanim Tartu panoraampostkaart. Selle mõõtmed on 27 x 14 cm ja nagu äsja ilmunud trükisest näha, sai selle kolmeks kokku voltida ja posti panna.

«Teada on paarkümmend erinevat panoraamkaarti, millel on enamasti kõrvuti kaks-kolm postkaarti, kõige suurema panoraami puhul on aga püstipidi asetatud kõrvuti koguni seitse postkaarti,» märgib Ilomets sissejuhatuses. «Siinses väljaandes on esitatud 11 panoraampostkaarti.»

Raamatu koostajale ei ole teada, et selliseid kaardivolaskeid oleks ilmunud pärast 1915. aastat.

Trükisest seinale

Esikaanel on vasakus servas väike joonistus käest, mis rebib sakiliste servadega paberit. See on vihje, et trükisest saab pilte kergesti eemaldada. Selleks on trükikojas tehtud õrn augurida. Piltide ümber on aga palju tühja valget pinda ja lehekülje teine pool on täiesti tühi.

«Kes soovib, võib mõne panoraami suvilas või kuskil mujal seinale riputamiseks raamida,» ütles Indrek Ilomets.

Fotodele lisaks on koostaja ja kirjastaja avaldanud panoraamiraamatus Tartu ülikooli joonistuskooli rajaja ja esimese joonistusõpetaja Karl August Senffi 1797. aastal tehtud vasegravüüri. Nii nagu panoraamid, kuulub seegi Ilometsa kogusse.

Tagasi üles