T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu astub pargikaitsjate ees sammu tagasi

Kesklinna üldplaneering
Jüri Saar
, reporter
Tartu astub pargikaitsjate ees sammu tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Linnavalitsus plaanib loobuda Vanemuise ja kaubamaja vahele jäävasse parki ehitamise plaanist.
Linnavalitsus plaanib loobuda Vanemuise ja kaubamaja vahele jäävasse parki ehitamise plaanist. Foto: Kristjan Teedema

Vanemuise ja kaubamaja vahele jääb park alles ning ka Holmi pargi ja nn keskpargi hoonestuskavades teeb linn väikese sammu tagasi.

Tartu kesklinna üldplaneeringu avalikul väljapanekul kujunes üheks keskseks vaidlusküsimuseks südalinna parkide saatus. Nüüdseks on linnavalitsus süstematiseerinud 158 inimese tehtud ettepanekud teemade kaupa ja kujundanud seisukoha, kuidas vastata, selgitas Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Linnavalitsus kavatseb loobuda Uueturu pargi hoonestamisest, sest pole selge, millist avalikku hüve pakkuv hoone peaks seal olema.

Sild ja läbikäigud

Linnavalitsus on endiselt toetamas Atlantise ümber oleva Holmi pargi hoonestamise plaani, kuid ettepanek on seada nõue, et planeeringus näidatud hoonestusalast tohib hoonete all olla kuni 70 protsenti, ülejäänu peaks olema haljasala ja avalik ruum.

Ranniku osutas, et senisest pargialast arvutatuna on hoonestatava ala osa veelgi väiksem, sest Raatuse tänava äärne allee on määratud alles jääma, ka 100 000. tartlase monument on väljaspool hoonestusala.

Nn keskpargi või Poe tänava pargi puhul on tehtud see mööndus, et Vabaduse puiestee äärsesse pargiossa plaanitav hoonestusala jagatakse kaheks. Neid lahutab taastatav Kauba tänav. Niisamuti hakkab Holmi piirkonna hoonestusmahtusid lahutama taastatav tänav ehk Holmi tänav. Need mõlemad on kavandatud kergliikluse tänavatena.

Linnavalitsus on nõustumas veel hulga ettepanekutega, näiteks et Holmi ja Uueturu tänava vahel võiks olla sild või et Võru tänava alguse miljööväärtuslik hoonestusala peaks säilima ega nähta ette selle asendamist uushoonestusega.

Ranniku selgitas, et ettepanekuid süstematiseerida ja põhiseisukohti kujundada oli vaja, et neid tutvustada linnavalitsuse istungil ning volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

«Praegu ei ole veel see aeg, kus iga ettepanekuga lõpuni tegeletakse, vaid olid üldistatumad põhimõtted,» sõnas Ranniku. «Lõplik seisukoht võetakse siis, kui esitame linnavalitsusele vastava korralduse eelnõu, kus on tabelis iga ettepaneku kohta linna seisukoht välja töötatud. See peaks tulema jaanuari keskel.»

Jaanuari on plaanitud ka avalikud koosolekud seisukohtade tutvustamiseks.

Arutelud jätkuvad

Kolmapäeval arutas ettepanekuid ja linnavalitsuse kujundatud üldseisukohti linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjon.

Komisjoni esimees Verni Loodmaa ütles, et kõige elavam arutelu kujunes kahe küsimuse üle. Üks neist on Holmi parki kavandatava riigimaja vajalikkus, sest senised põhjendused on olnud pinnapealsed.

Teine vaidlusi põhjustanud teema oli Riia tänava algusesse jalakäijate ülekäigukoha rajamine, eestkätt sellest vaatenurgast, kas on piisavalt turvaline. «Kui ei ole, käime parem 150 meetrit praeguse ülekäigukohani,» ütles ta.

Loodmaa möönis, et kindlasti ei saa kõik ettepanekute tegijad rõõmustada, et nende seisukoht saab positiivse vastuse. Põhjust kurvastada on näiteks neil, kes endiselt loodavad Kivisilla taastamist.

Loodmaa osutas, et töö käibki praegu mõistliku kompromissi otsimiseks võistlevate seisukohtade vahel.

Linnavalitsuse seisukohti kesklinna üldplaneeringu kohta tehtud ettepanekute asjus

*Uueturu park säilib

Vanemuise-esine pargiala säilib, sinna oli ette nähtud äri- ja büroohoone, kuid millist hüve see avalikkusele pakuks, jäi vastuseta. Teistel parkidesse kavandatavatel hoonetel on otsene avalikku hüve pakkuv funktsioon. Selle puhul jäi üksnes arhitektuurilis-linnaruumiline idee tihendada hoonestust. «Väga palju oli ettepanekuid just nimelt selle haljasala säilitamise kohta, seega otsustati nii,» ütles Tartu üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

* Võru tänava alguse majad jäävad

Planeering nägi ette lammutada Võru tänava alguse miljööala ajalooline hoonestus, et ehitada tänapäevased korrusmajad ja sedasi lõpetada sõjakooliesine väljak. Nüüd on linna seisukoht säilitada Võru 2, 4/6, 10/12 ja 14 kruntide ajalooline hoonestus. «Muinsuskaitselised kaalutlused. See on ajalooline autentne arhitektuur,» põhjendas Indrek Ranniku.

*Kivisilda ei taastata

Tosina jagu ettepanekuid puudutas sõjas hävinud Kivisilla taastamist, kuid linnavalitsuse seisukoht on mitte ette näha ajaloolise Kivisilla taastamist, sest linn juba tegeleb Kaarsilla rekonstrueerimisega ja see suund on valitud. «Järgneva 20–30 aasta jooksul ei puudutata Kivisilla teemat enam,» selgitas Indrek Ranniku.

*Holmi ja Kauba tänav tulevad taas

Linnavalitsus nõustub ajalooliste tänavate Holmi ja Kauba taastamisega. Vallikraavi pikendusena taas rajatav Kauba tänav jagab ühtlasi kaheks osaks raamatukogule ja kunstimuuseumile ette nähtud hoonestusala keskpargi Vabaduse puiestee ääres. Holmi tänav jaotaks Atlantise piirkonda rajatava uushoonestuse.

«Holmi tänava markeerimine võtab hoonestusmahtu vähemaks. Kindlasti tuleb lahushoonestus. Riidepuude ja kaubariiulitega markeerimine – meenutades Promenaadi tänavat – pole võimalik,» selgitas Indrek Ranniku. Mõlemad taastatavad tänavad oleksid kergliiklustänavad.

*Uus kergliiklussild

Linnavalitsus nõustus ettepanekuga rajada Holmi ja kesklinna ühendama kergliiklussild. Kesklinna üldplaneeringus ei näita linn siiski silla täpset asukohta ehk kus on algus ja ots.

«Analüüside järgi oleks võimalus sild teha kaarjana üle jõe, aga seda kohta ei suuda me praegu fikseerida. Sestap selle silla asukohta täpsemini ei öelda,» selgitas Indrek Ranniku.

Veel linnavalitsuse seisukohti

*Ülejõe pargiala lisahoonestamine Narva mnt 4 ja Mäe tänava vahel sõltub ülikooli IT-keskuse rajamisest. Narva 2, 4 ja 10 kinnistutel on lubatud kuni kuus korrust, kuid arvestama peab vaadetega Narva mäelt ja Mäe tänava treppidelt.

* Holmi pargis märgitud hoonestusalast võib hoonestada 70 protsenti.

*Mitte muuta planeeringu lahendust Lillemäel, lubada kolmekorruselisi hooneid.

*Mitte keelata parkimist Ülikooli tänava Küütri-Munga lõigul.

 *Säilitada parkimine Uueturu, Poe ja Vallikraavi tänava otstes, sest Ülikooli tänavas selles piirkonnas parkimisvõimalus kaob.

* Mitte määrata linnakeskuse parkimisvööndisse Emajõe ja Narva maantee ning Emajõe ja Põik-Raatuse tänava vahelisi alasid.

* Parkimine hoone mahus näidata ka Küüni-Poe - Vabaduse pst - Uueturu kvartalis, Holmi kvartali Narva maantee poolses osas, Raatuse-Põik-Fortuuna - Narva maantee kvartalis.

*Riia-Turu ristmikule luua uus ülekäigukoht.

*Mitte loobuda Magistri tänava parkimismaja plaanist.

*Määrata lisaks suurimale lubatavale kõrgusele ka vähim kõrgus.

*TTK uuele ärikeskusele Riia 2 lubada kuni kuus korrust.

*Määrata Lai 34/36 korterelamute maaks.

Tagasi üles