Jelena Frunze: mõõdame ja kaalume Tartu erahuvikoole

Foto: TPM

Viimastel aastatel on tekkinud palju uusi erahuvikoole. Iseenesest ei ole see paha, aga nende tegevustoetuse süsteemi uuendamiseta võime jõuda olukorda, kus linnal lihtsalt ei pruugi jaguda raha kõigile võrdselt. Samas ei tohi ka senised tegijad millestki ilma jääda. (Vt «Leebed nõuded tõstsid järsult huvikoolide arvu» (TPM 5.11) ja «Huvikooli rahakoti paksuse määrab elanikeregister» (TPM 19.11).

Erahuvikoolile koolitusloa saamine on praegu liiga lihtne. Mina töötasin viis aastat ja mõtlesin, kas mul on ikka õigus huvikooli teha ja kas meie tegevus on olnud piisavalt kvaliteetne.

Praegu saadakse koolitusluba ilma korraliku õppekava ja senise tegevuse kvaliteedi tagamiseta. Erahuvikooli saab teha peaaegu igaüks, ning seda tehaksegi, et saada tegevustoetust ja tagada lapsevanematele tulumaksutagastus.