Täna Postimehes: Kallaste varilinnapea on mees nagu orkester

Viktor Nukka (pildil paremalt) kandis tänavu 9. mail, nn Suure Isamaasõja lõpu päeval armeepõlvest pärinevaid aumärke ning viis Kallaste mälestusmärgi juurde nelke. Samas viibisid ka volikogu esimees Fjodor Plešankov ja linnapea Igor Goidin-Karlov (tagaplaanil).

FOTO: Erakogu

Ehkki kohus kõrvaldas Kallaste linnapea Viktor Nukka ametist juba mullu märtsis, istub nüüdseks omastamises süüdi mõistetud mees endiselt linnapea kabinetis ja juhib Kallastet abilinnapeana.

Ehkki kohus kõrvaldas Kallaste linnapea Viktor Nukka ametist juba mullu märtsis, istub nüüdseks omastamises süüdi mõistetud mees endiselt linnapea kabinetis ja juhib Kallastet abilinnapeana.

Linnavalitsuse endine pearaamatupidaja ja üks omastamisskeemi peaarhitekte Aive Laumets töötab aga firmas Arve RP, mis osutab Kallastele raamatupidamisteenust. Linnapea kohusetäitjaks on aga valitsev koalitsioon määranud Igor Goidin-Karlovi, kes töötab põhikohaga kaabeltelevisiooni firma STV Tartu osakonna juhatajana. Goidin-Karlov peab olema väga võimekas inimene – vaevalt leidub Eestis teist linnapead, kes juhib linna põhitöö kõrvalt. Miks mitte ei võiks tema eeskuju nakata teisigi omavalitsusi.

Küsisin Goidin-Karlovi käest, kust ta selle energia võtab? Mees teatas, et tal on koosolek ja neljapäev talle vestlemiseks ei sobinud. Postimehele teadaolevalt elabki Goidin-Karlov Tartus. Ta on kunagi kandideerinud ka Venemaalembese konstitutsioonierakonna ridades riigikokku ja valimisliidu Initsiativa nimekirjas Tartu volikokku.

Mullu sügisel jõudis kümmekond päeva Kallastet juhtida ka Lydia Reisenbuk, kellele tehti kiiresti selgeks, et teda oli vaja sisuliselt allkirju vorpivaks tankistiks, mitte linna juhiks. «Kui mind kutsuti sinna tööle, siis sain ma asjast nii aru, et vajatakse linnapead ja minu kogemus lubab linnapea olla küll,» rääkis Reisenbuk. «Tekkis paraku selline kummaline olukord, et ma ei saanud endale töölauda ega tööarvutit. Alul mõtlesin, et lihtsalt nii kiiresti ei jõuta asju korda seada. Istusin siis suure volikogu laua taga ja üritasin tööd teha.»

Kui Reisenbuk mainis töölaua puudumise probleemi, teatas linnasekretär tema väitel, et ei olegi vaja iga päev tööl käia. «Ma tõesti ei saanud aru, kuidas mul pole vaja iga päev tööl käia. See kõik oli lihtsalt nii üle mõistuse ja kummaline!»Kõige hullem oli tööarvuti puudumine. «Nukka lihtsalt andis vahepeal oma arvutit, et hakka siis tegema,» lisas Reisenbuk. «Seal olid mingid paroolid, proovisin paar korda ja ei saanud isegi internetti sisse. Mul ei olnud midagi!» Volikogu lauaga samas kabinetis oli ka linnapea töölaud, mille taga istus ikkagi tol hetkel arendusspetsialistina palgatud Nukka.

Ühel hommikul püüdis ökonomist-raamatupidaja kõrgharidusega Reisenbuk juba häirivalt palju linnapea olla. «Ütlesin siis Nukkale, et see asi tuleb ära teha, ta läks endast välja ning teatas, et tegelikult on tema linnapea ja mina ei ole üldse keegi,» lausus ta. Kui Reisenbuk oli tunnikese järele mõelnud, jõudis talle pärale, et teda võeti linna formaalseks juhiks selleks, et keegi annaks allkirju ja teeks, mida kästakse. «Kirjutasin avalduse ja teatasin neile, et mul kama kaks, kas te rahuldate selle või mitte, ma astun lihtsalt uksest välja,» meenutas Reisenbuk. «Linnasekretär teatas ka, et ega me ei oleks hakanud sulle alluma – oleksime andnud kõik lahkumisavalduse, kui sina oleks hakanud juhtima.»

Paradoksaalsel kombel tegi just Reisenbuk Nukkast oma viimasel tööpäeval kohtu poolt linnapeaametist kõrvaldatud tagandatud Nukkast abilinnapea. «Tahtsin sealt ära minna ja tekkis probleem, et kui ma lahkun, siis ei saa linna nimel enam lepinguid alla kirjutada ja nii ma tegingi Nukkast abilinnapea,» lisas Reisenbuk. «Ma ei ole isegi pettunud, see oli lihtsalt üks väga kummaline aeg minu elus.»

Loe edasi Postimees Plussist või Postimehe paberväljaandest!

Tagasi üles