Siia tuleb püsinäitus, sellest uksest pääseb loovuskotta, aednik hakkab kohe-kohe lilli istutama. Nii tutvustas Antoniuse Gildi turundusjuht Marge Seppo viimast lihvi saavat gildimaja.
Meistrite ja sellide valdus suureneb
«Neljapäeva õhtupoolikuks on siin kõik valmis,» kinnitas kunstnikke ja käsitöömeistreid koondava Antoniuse Gildi turundusjuht Lutsu 3 hoones asuvas gildimajas eile veel töötanud maalrite, mööblipaigaldajate ja treppe kokku kopsivate ehitusmeeste vahel osavalt laveerides.
Esimesele korrusele tuleb peamiselt tarbekunstinäituste korraldamiseks kaheosaline gildisaal. Selle kõrvale jääb Antoniuse õue meistrite ja sellide söögituba, mille naabriks on avatud sepikoda.
«Tore maja,» ütles täna avatava gildimaja kohta sealses tuliuues sepikojas tööle hakkav sepp Ivar Feldmann. «Sepikoda on küll veidi väike, aga saab hakkama. Kõik vajalik on seal tööks olemas.»
Kõik saavad õppida
Gildimaja teisele korrusele on tehtud nii suurte kui väikeste huviliste koolitamiseks avar loovuskoda. Lisaks on seal külaliskunstnike tekstiilikoda ja nahakoda.
Kes neis ruumides töötamisest pausi soovivad teha, võivad teisel korrusel asuval ja sügisel ka klaasid ette saavas galeriis vaadata näitust Antoniuse gildi krundi ajaloost.
Oma tööruumi ehk gilditoa saavad teisele korrusele ka gildi arendusjuht ja turundusjuht.
«Gildimaja saab valmis ning ruumide poolest ei oska me millestki puudust tunda,» märkis Marge Seppo. «Nüüd tuleb uued ruumid inimestega täita ja elama panna.»
Ivar Feldmann tahab sepikoda lahti hoida suurema osa nädalast. «Mul on sell, kahekesi saame hakkama,» rääkis ta.
Tegus pidu
Gildi sepp ja tema sell on tööhoos juba täna: kell neli pärastlõunal algaval gildimaja avamispeol aitavad nad huvilistel vermida gildi raha. Mitmesugustel aladel saab kätt proovida loovuskojas.
Lutsu 3 maja suur remont algas tänavu jaanuaris. Hoone renoveerimisprojekti koostas AS RTG Projektbüroo ja teostas Eviko AS.
Gildimaja töödeks ja sisustamiseks kulus 9,3 miljonit krooni. Sellest rahast lõviosa tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Tartu linn panustas ettevõtmisse 1,74 miljonit krooni.