Laulupidu lõpetas kireva muusikanädala

FOTO: Kristjan Teedema

Laupäevast Tartu laulupidu «Enne ja nüüd» soosis ilmataat igati. Terve läinud nädala väldanud tiheda muusikaprogrammi lõpetamist nautisid nii muusikud kui ka väljakutäis pealtvaatajaid.

Laupäeval kogunes üle 8000 laulja, tantsija ja puhkpillimängija Tartu laululavale, et tuua kuulajateni nii traditsioonilist kui ka uut repertuaari.

Pidu alustasid ühendkoorid lauludega «Koit» ja «Mu isamaa mu õnn ja rõõm» ning peo lõpetas kõiki esinejaid kaasav «Tartu marss», ei puudunud muidugi ka «Tuljak».

Härma temaatika

Tänavusel laulupeol oli väga oluline koht Miina Härmal, pidu oli pühendatud helilooja 150. sünniaastapäevale.

Miina Härma temaatika oli esindatud mitmel viisil: ühelt poolt lauludena, aga anti ka välja juubelialbum ning Vanemuises sai näha teatrietendust.

«Kui maikuus muretsesid korraldajad, et kooride eelproovid polnud veel kõige paremad, siis ühel hetkel oli Tallinna laulupeo koormus kaelast ära ja jõuti rohkem tegelda Tartu repertuaariga,» rääkis tänavuse laulupeo direktor ja kunstiline juht Riho Leppoja.

Laulupeo keskmeks olid ühendkoorid, kelle taset peab Leppoja väga heaks. Uue laulu «Nüüd» kohta ütlesid paljud dirigendid, et see võiks ka üldlaulupeo ühendkooride repertuaari kuuluda, rääkis ta.

Eelkontserte piisavalt

Korraldajaid pani alguses muretsema, et eelkontserte ja -üritusi on liiga palju ning kas neile leidub ka piisavalt publikut. Kunstilise juhi sõnul huvilisi jätkus, küll mitte sada protsenti, kuid tagantjärele arvas ta, et ühtegi eelüritust poleks ära jätnud.

Leppoja kahetses, et kavas polnud Härma laulu «Emakesele», millele oleks võinud teha väga hea orkestrisaate ning pealegi on see laul rahva hulgas hästi tuntud ja seetõttu jäi natukene kripeldama.

Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas laulupeo lõpus, et ei oska öelda, kas see hetk, milles ta parajasti viibib, on enne või nüüd. «Igas muusikanädala kontserdis, proovis, rongkäigus, rõõmus ja puudutuses, laulupeost rääkimata, oli käe ulatamine kümnete ja sadade aastate taha,» rääkis ta.

Linnapea lisas, et tartlastel on õigus nii öelda, sest Tartu muusikakultuuril on väga pikad ja käänulised juured.

«Ma ei rõhunud laulupeol millelegi originaalsele, et peab väga silma paistma, vaid eesmärk oli teha traditsiooniline Eesti laulupidu. Ma arvangi, et need peod, mis leiavad aset iga viie aasta tagant, peaksid olema traditsioonilise ülesehituse ja repertuaariga,» rääkis Leppoja laulupeo muljeid jagades. Ta lisas, et pärast pidu polnud üldse väsimust, pigem rahulolu.

Tagasi üles