Kolm aastat tagasi valminud Ahhaa peamaja on praeguseks külastanud üle 500 000 inimese ning teaduskeskusest on kujunenud üks ülikoolilinna peamisi turismimagneteid.
Kolme aastaga üle poole miljoni külalise
22. aprill 2014, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui maja 2011. aastal avati, prognoositi selle külastatavuseks 100 000 inimest aastas. Esimesel aastal see umbes nii oligi. Täpsemalt käis 2011. aastal Ahhaas 103 492 inimest. Juba järgmisel aastal kasvas külastajate hulk peaaegu poole suuremaks – 173 498. Neist 44 protsenti olid välismaalased, peamiselt Lätist ja Venemaalt.
2013. aastal suurenes teaduskeskuse külastatavus veelgi – 189 225 külastust. Välismaalaste osa oli kasvanud 48 protsendile ning põhiliselt pärinesid väliskülaliselt endiselt Lätist ja Venemaalt.
Uue maja populaarseim näitus on olnud «Ahhaa, kosmos!», kus lisaks Austraalias valmistatud näitusele sai oma silmaga näha ehtsat sputnikut ja Estcube’i. Näituse menule aitas kindlasti kaasa ka Kosmikute kitarristi kesköine külaskäik mõni päev pärast avamist.
Varasematest näitustest võib silmapaistvaimaiks pidada «Dialoogi pimeduses», kus sai proovida, kuivõrd abituna sa end tunned, kui silmad enam ei seleta, ning kuidas päriselt pimedad inimesed hakkama saavad.
Eesmärgid täidetud
Ahhaa juhataja Andres Juure (pildil) sõnul võib seniste tulemustega rahul olla, sest Ahhaa on täitnud üsna hästi kolme asutajaliikme seatud eesmärgid.
«Kui vaadata linna mätta otsast, et panna Tartu kuidagi maailmakaardile või vähemalt lähiriikide kaardile, siis ma usun, et me oleme selle saavutanud. Vähemalt lätlased ja Vene turistid ikka teavad nüüd, kus Tartu on,» selgitas Juur.
Hariduse poolelt lükati sel aastal käima Ahhaa õppe- ja riskilasteprogramm. «Viimasega pole me väga palju meedias esinenud, sest see on tundlik teema. Aga koole toetavaid tegevusi on ja neid tekib juurde,» kinnitas ta.
«Seega oleme kahele omanikule (Tartu linn, haridus- ja teadusministeerium – toim) olnud väga tublid partnerid ja tegelikult ega ülikoolgi kolmanda omanikuna ole jäänud vaeslapse rolli,» lausus Juur.
Tartu ülikooli kogudest on praegu Ahhaas väljas anatoomikumi ja ka loodusmuuseumi varad. Samuti on ülikooli teadlasi kaasatud Ahhaa tegemistesse. «Ülikooli teadlastel on meie kaudu hääletoru olemas, aga see on kindlasti koht, kus võiks veel edasi areneda,» tõdes Juur. Ta arvas, et ülikool võiks kasutada Ahhaad julgemalt oma saavutuste näitamiseks maailmale.
Kaks aastat tagasi Ahhaa juhiks saanud Juur ütles, et julgeb ka oma tööga rahul olla. «Ahhaas on vahva töötada, on tunne, et ma saan midagi ära ja paremaks teha. See tunne pole selle ajaga kaduma läinud ja Ahhaa areneb jõudsalt,» lausus ta.
Uus arenguhüpe
Praegu ongi tema sõnul faas, kus valmistutakse uueks arenguhüppeks. «Võib-olla väljapoole ei paistagi, et me midagi teeme, aga tagatubades käib vilgas töö. Teeme «Ujub või upub» näitust, millel on ekspordipotentsiaal. Samuti käib töö selle nimel, et järgmisel aastal välja tulla püsiekspositsiooni uuendustega,» rääkis Juur.
Sel sügisel kolivad Ahhaa majja aga dinosaurused Lon-doni loodusmuuseumist ning need jäävad Tartusse pooleks aastaks. Järgmiseks kevadeks on Ahhaas planeeritud näitus «Top Secret», mis toob publiku ette julgeolekuteenistuse teema.
«Heidetakse pilk julgeolekuteenistuste ees- ja tagatubadesse. Saab näha, kuidas käib lennujaamas kontroll, kuidas töötab kaitsepolitsei ja mis vahendid neil on. Loomulikult on see teatava ajaloolise väärtusega, sest päris tänast päeva ju näidata ei saa,» kirjeldas Juur.
Ta on kindel, et Ahhaa ei vaja enam tutvustamist. «Eestis kindlasti. Meie kätte juhtus üks Harjumaa omavalitsuse dokument, kus võeti vastu detailplaneering Ahhaa keskuse rajamiseks. Pärast selgus, et Ahhaast on saanud juba omaette väljend. Nimelt soovis keegi teha interaktiivse näitusega tuba ja sellele ei osatud muud nime panna,» muigas Juur.