Filmitegijaid tõmbas Piirissaarele

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirissaarele sõitis võttegrupp filmima ühtainust stseeni. Selleks pidi näitleja Peeter Jakobi ronima mööda redelit kirikutorni ja helistama kella.
Piirissaarele sõitis võttegrupp filmima ühtainust stseeni. Selleks pidi näitleja Peeter Jakobi ronima mööda redelit kirikutorni ja helistama kella. Foto: Vitali Trots

Neljapäeval tegi mandri ja Piirissaare vahel kurseeriv praam Koidula tellimusreisi. Praam viis saarele filmikompanii F-Seitse võttemeeskonna, kes väntasid seal kaadreid 2015. aastal kinolinale jõudva linateose jaoks.

«Jah, laev sõitis tõesti vaid meie pärast,» ütles filmi «Mehetapja. Süütu. Vari» produtsent Kaie-Ene Rääk. Tema sõnul on kolmest novellist koosneva linateose võtted jõudnud esimese osa lõppu ning Piirissaarele sõideti novelli «Mehetapja» lõpustseeni filmima.

Produtsent lisas, et neid paelus saare ainulaadne õigeusu kirik, mis näis selle stseeni filmimiseks sobivaim. «Just selle kiriku fassaad tundus filmimeeskonnale kõige parem,» põhjendas ta.

Stseeni süžee nägi ette seda, et näitleja Peeter Jakobi ronib redeli abil kirikutorni kella juurde ja helistab seda. «Sikutas nöörist,» selgitas Rääk ja lisas, et ega kell näitleja käes nii kõvasti kumisenudki.

Kirik seisab tühjalt, seal pole kirikuõpetajat, ikoone ega midagi, rääkis kohalik elanik Filimon Kuznetsov. Küll aga on kiriku hea kõlaga kell, mida lüüakse tulekahjude või teiste õnnetuste korral. Ka suured ja tähtsad külalised saavad võimaluse seda kella helistada, et teatada oma külaskäigust saarele, lisas Kuznetsov.

Ta meenutas, et enne sõda oli õigeusu kiriku tornis kaks kella, kuid kui nõukogude võim rajas sinna jahulao, viidi üks kelladest Räpinasse.

Häda tõttu helistati kella viimati paar aastat tagasi, mil Saare külas põles maja.

Sulev Keeduse uue filmi sisust rääkides kirjeldas Rääk, et esimese osa tegevus käib pulmapäeva varahommikust järgmise päeva varahommikuni. Sündmusi juhivad vääramatud kombed ja rituaalid, mis kehtisid siinmail rohkem kui sada aastat tagasi.

Peategelaseks on Maara, noor pruut, kes viiakse uude peresse. Peaosas on noor näitlejanna Rea Lest, kes kehastab peategelast ka kahes järgmises novellis. Esimeses novellis mängivad veel Jörgen Liik, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Priit Pedajas, Katariina Unt, Õie Sarv, Peeter Volkonski jt.

Teise novelli «Süütu» tegevus toimub 1947. aasta kevadel. Peategelaseks on siis Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina. Edasi küüditamise hirmus registreeritakse eestlase Heinoga fiktiivne abielu.

Seda ja ka kolmandat novelli «Vari» filmitakse tuleval kevadel ja suvel. Kolmanda osa peategelane Luna Lee otsustab kodust põgeneda ning satub juhuse tahtel töötu näitleja ja tema naise karile jooksnud suhte tunnistajaks.

Mängufilm valmib Piirissaarel

• Sulev Keedus väntab uut täispikka mängufilmi «Mehetapja. Süütu. Vari».

• Piirissaare võttepäevaga lõppesid esimese novelli «Mehetapja» võtted.

• Tuleval kevadel ja suvel filmitakse kaks järgmist novelli «Süütu» ja «Vari».

• Filmi esilinastus on planeeritud aastasse 2015.

Allikas: F-Seitse

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles