Korstnapühkijad korraldavad Vanemuises suure peo

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Korstnapühkija on läbi sajandite olnud tähtsaim tulekahjude ennetaja.

FOTO: Caro / Scanpix

Aasta oli siis 1689, mil Tartu raad kirjutas alla esimese teadaoleva töölepingu korstnapühkijaga. Tähistamaks korstnapühkijate tegevuse 320. tegevusaastat, korraldavad asjaosalised Vanemuise kontserdimajas meeleoluka peo.


Reedel, 6. novembril algab Vanemuises konverents, kus käsitletakse korstnapühkimist läbi ajaloo, samuti tutvustatakse korstnapühkimisega seotud uusi tehnoloogiaid, vahendas Tartu pressiteenistus.



Ürituse avasõnad lausub meer Urmas Kruuse, ettekandega «Tartu - tuledes hävinud linn» esineb Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos. Oma kogemusi jagavad Soome ja Läti korstnapühkijate esindajad ning korstnapühkijatest ja kultuurist räägib kultuuriminister Laine Jänes.



Eesti Korstnapühkijate Koja liige, Tartu korstnapühkija Koit Koppeli sõnul on korstnapühkijal juba ammustest aegadest turvalise elukeskkonna kujundajana väga oluline roll täita.



«Lisaks tavapärasele korstnapühkimisele kuulub korstnapühkija tööülesannete hulka ka kütteseadmete ülevaatus ja puuduste avastamine,» märkis Koppel ja lisas, et tegelikult on nii korstna ehitus kui ka hooldus väga vastutusrikas töö, millest võivad sõltuda inimeste elud.



Koppel lisas, et ehitusvõtted ja tehnoloogiad arenevad pidevalt, seetõttu peavad korstnapühkijad ajaga kaasas käimist ja kogemuste vahetamist väga oluliseks, mida ka eelolev konverents paljuski tähendab.



Lõuna-Eesti päästekeskuse direktor Margo Klaos tõdes, et korstnapühkijad on tähtsaimad tulekahjude ennetajad meie senises ajaloos. «Tulekahjude ennetamiseks peab laskma korstnapühkijal regulaarselt kütteseadmed puhastada ja üle kontrollida.»

Tagasi üles