Kas neljarealine maantee või küla seltsimaja?

Regionaalminister Jaan Õunapuu

FOTO: Peeter Langovits

Regionaalpoliitika tähendab igale eestlasele erinevaid asju. Ühele tähendab see neljarealise Tartu–Tallinna maantee ehitamist, teisele külaseltsi toetamist, kolmandale hea investeerimiskeskkonna loomist ettevõtjatele.

Ükski neist eelistustest ei ole vähetähtis. Vastupidi – töökohtade, elukeskkonna ja vaba aja veetmise võimaluste inimväärsel tasemel hoidmiseks tuleb kõigile neile valdkondadele tähelepanu pöörata.

Viimase kümnendi kõige jõulisemad regionaalpoliitilised sammud on läbi viidud eelkõige säästmise ja tsentraliseerimise huvides. See on olnud nn hiiliv haldusreform, mille käigus on ametkonnad hakanud oma harukontoreid üha enam Tallinna ja Tartusse koondama.

Kui me ise ei ole suutnud regionaalselt piisavalt tasakaalukaid kokkuleppeid sõlmida, siis oma toetuskriteeriumide kaudu sunnib meid piirkondade võrdsemale kohtlemisele Euroopa Liit. Aastateks 2007–2013 on Eesti piirkondade terviklikku ja tasakaalustatud arengut edendavatele projektidele võimalik taotleda Euroopa Liidust üle kuue miljardi krooni toetust.

Kas e-riik on müüt?

Septembris sooritati siseministeeriumi tellimusel uuring, mille eesmärk oli hinnata inimeste suhtlemist riigi ja omavalitsuste asutustega ja inimeste rahulolu avalike teenustega ning välja selgitada ootused regionaalsetele toetustele.

Uuringust selgus, et 33 protsendi vastajate arvates tuleks senisest jõulisemalt tegelda avalike teenuste kättesaadavuse parandamisega. Lõuna-Eesti elanikud nimetasid piirkonnas rahulolematust tekitavate avalike teenustena kõige sagedamini tervishoidu, transpordiühendust ja toetusi.

Tulemuste järgi suhtleb paar korda aastas või sagedamini kohaliku omavalitsusega 25 protsenti ja riigiasutusega 16 protsenti vastanutest.

Mõtlema paneb aga asjaolu, et suhtlemisel omavalitsuste ja riigiasutustega eelistab üle poole (52 protsenti) ise kohale minemist ning 24 protsenti telefoni teel asjaajamist. Ametlikku suhtlemist interneti teel (sealhulgas e-kirjaga) eelistab ainult 19 protsenti vastanutest.

Meie arenenud e-võimalusi arvestades saab selliste tulemuste põhjal teha järelduse, et teenused ja abi saamise võimalused ei ole tehtud sama lihtsaks ja selgeks kui näiteks pangatoimingud.

Kõigile elanikele arusaadavate avalike teenuste arendamine on oluline ülesanne, mis riigil ees seisab.

Kodukoha arenguplaanid

Teise olulise teemana tuli uuringust välja suur huvi oma kodukoha arenguplaanide vastu. Lõuna-Eesti vastajatest pidas ennast oma kodulinna või -valla arenguplaanidest teadlikuks 8 protsenti, 44 protsenti oli plaanidega mõnevõrra kursis, 27 protsenti ei olnud kursis, kuid tahtsid olla rohkem informeeritud, ning 20 protsenti ei teadnud arenguplaanidest midagi ega soovinud ka teada saada.

Sarnaselt vastati ka küsimusele teadlikkusest riigi abist valla või linna arengule. Õigupoolest tähendavadki toetused ju realiseerunud arenguplaane.

Need tulemused viitavad elavale huvile oma piirkonna arengu vastu ning valmisolekule anda arenguplaanide arutamisesse oma panus.

Elanike ootust, et neid arengukavade kujundamisse kaasataks, peavad oma töös järjest enam arvestama nii omavalitsused kui ka maavalitsused.

Suurem teadlikkus kodukoha plaanidest aitab inimestel paremini isiklikke valikuid teha: kas elupaik võimaldab noortel haridusteed jätkata, perel võimalikult lastesõbralikku keskkonda luua või kas piirkonda on infrastruktuuri arvestades võimalik tootmisettevõtet rajada.

Näiteks Tartumaa erinevatele ettevõtmistele on 2006. aasta jooksul ainuüksi siseministeeriumi kaudu eraldatud toetust ligi 33 miljoni krooni ulatuses.

Selle summa sisse jäävad nii mõne tuhande krooni suurused toetused kohaliku omaalgatuse programmi kaudu külaseltsidele kui ka miljonitesse ulatuvad renoveerimisprojektid või uute kultuuri- ja vaba aja keskuste rajamine.

Seoses sellega tuletan ka meelde Vanemuise vanasse majja Tartu laulupeomuuseumi/muuseumteatri rajamise projekti, mis sai toetust 13,5 miljonit krooni, aga ka ajaloolise Elva vaksalihoone restaureerimist Elva puhkepiirkonna matkakeskuseks, mis sai toetuseks 7,6 miljonit krooni.

Maaelu säilitamine

Euroopa Liidu toetuste suunamise asjus olid vastajad kõige üksmeelsemad. Tervelt 45 protsenti vastajatest pidas kõige tähtsamaks maapiirkondade toetamist.

Euroopa Liidu abiraha suunamist maanteede ja sildade ehituseks toetas 13 protsenti vastanutest. Vastajate hoiakutest saab teha järelduse, et Eesti inimesed väärtustavad maaelu säilitamist ning peavad loomulikuks nende piirkondade toetamist riigi poolt.

Kui küsida, kas pidada rohkem regionaalpoliitikaks neljarealise kiirmaantee ehitust või näiteks seltsimaja, siis minu meelest on regionaalpoliitika nii külaseltsi toetamine kui ka neljarealise Tartu–Tallinna maantee väljaehitamine.

Tagasi üles