Liigniiskus ja ehitusvead tekitavad hallitusseeni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Pilt näitab Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse büroo seinal olevalt kaardilt, et hallitusseente ja majavammiga on inimesed hädas kogu Eestis. Tervisele on olukord ohtlik siis, kui korterisse tekivad hallitusseente kolooniad.
Kalle Pilt näitab Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse büroo seinal olevalt kaardilt, et hallitusseente ja majavammiga on inimesed hädas kogu Eestis. Tervisele on olukord ohtlik siis, kui korterisse tekivad hallitusseente kolooniad. Foto: Margus Ansu

Hallitusseened ei kujuta endast tavaliselt inimese tervisele ohtu, aga kui korterisse tekivad hallitusseente kolooniad, tuleks otsida nende tekke põhjust.

«Hallitusseente suur hulk ruumiõhus on kahjulik, sest pidevalt suurtes kogustes hallitusseente eoseid sisse hingates koormab inimene oma immuunsüsteemi,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori mükoloog Helle Järv.

Õhus alati olemas

«Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed võivad haigestuda näiteks hallitustest põhjustatud rasketesse kopsuhaigustesse,» nentis ta.

Kui korteri seinale, lakke või põrandakattele on tekkinud erivärvilised laigud (sagedamini rohekad või mustad, harvem roosakad või kollakad), siis võib olla üsna kindel, et tegu on hallitusseente kolooniaga. Sellega võib kaasneda ka kopituslõhn.

Silmaga nähtamatud hallitusseened on õhus enamasti olemas, kuid hallitusseente kolooniad tekivad kohtades, kus on liigniiskus, rääkis Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse SA juhataja Kalle Pilt. «Enamasti on niiskuse taga ehituslikud põhjused,» märkis ta.

Kõige levinumad vead on vähene ventilatsioon või soojustamine ning valesti paigaldatud hüdroisolatsioon.

Just elamispinna ehituskvaliteeti kontrollides saab hallitusseente kolooniate teket ennetada. «Näiteks peaks elamispind olema piisavalt soojustatud,» rääkis Pilt. Õige soojustamine tähendab õigete materjalide õiges koguses kasutamist.

Samuti tuleb jälgida ventilatsioonisüsteemi korrasolekut ning eluruume pidevalt tuulutada.

Ka saab inimene ise hoiduda vigadest. «Näiteks ei tohi niiskesse kohta paigaldada tavalist kipsplaati – see loob kõik tingimused hallitusseente koloonia tekkeks,» tõdes Pilt.

Helle Järve sõnul võivad inimestel tekkida pidevad tervisehäired, kui nad kasutavad ruumi, kus on õhus ohtralt hallitusseeni.

«Sagedasemad hädad sel puhul on kuivustunne kurgus ja suus, silmade punetus, kipitus ja ärritus ning allergiate ägenemine,» rääkis Järv. Välja võib kujuneda ka allergia hallitusseente suhtes ja isegi astma.

Hallitusseente koloonia tõrjumiseks ei piisa vaid nende töötlemisest kemikaalidega, tuleb likvideerida ka tekke põhjus. «Kemikaalide abil saab hallitusseentest lahti vaid mõneks nädalaks,» kinnitas Pilt.

Inimtegevus mõjutab

Pildi sõnul on hallitusseente kolooniad väga levinud paneelmajade viimastel korrustel. «Sellistes korterites leiab kolooniaid välisseinte ülemistest nurkadest – tekkepõhjuseks on puudulik soojustus,» rääkis ta.

Sellisel juhul ei saa korteriomanik ise ka midagi ette võtta, sest maja õigesti soojustamine kuulub ühistu pädevusse. «Kortermajade ventilatsiooni korrashoiu eest vastutavad samuti eelkõige ühistud,» märkis Kalle Pilt.

Samas mõjutab inimeste igapäevane elutegevus korteri sisekliimat – soodsa pinnase hallitusseente kolooniate levikuks annab näiteks pesu kuivatamine või paljude toalillede kasvatamine toas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles