Karelsoni pere pani oma kunstikogu välja

Näitust tutvustab Tiia Karelson. Esiplaanil on ülemine maal Nigul Espe «Natüürmort kaladega» (õli, 1935) ja alumine Silvia Jõgeveri «Lõke» (õli, 1983).

FOTO: Margus Ansu

15 aastat kestnud läheduses kunstiga on Tiia Karelson loonud oma pere kunstikogu, kuhu kuulub üle 150 teose graafikast skulptuurini. Nüüd jõudis ta äratundmisele, et peab neid näitama kõigile.


Näituse «Äratundmine» päralt on Tigutorni kaks suurt saali. Nendesse on mahtunud pere kunstikogu vaid poolenisti. Väljapanekut täiendavad akadeemik Mati Karelsoni ja E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni teleprodutsendist poja Kaupo kogutud Liivimaa kaardid.

Maalide hulgas on tõelisi pärle, näiteks Andrei Jegorovi «Naise portree» (1924).
Omandanud selle teose kunstniku pojalt, sai Tiia Karelson kaasa teadmise, et kunstnik ei soostunud oma eluajal sellest maalist mitte mingi hinna eest loobuma.

Tartu maalid

Rohkesti on seintel pilte, mis on seotud nii või teisiti Tartuga. Palju on autorite hulgas pallaslasi, ent esindatud on ka Emajõelinnas meie ajal elavad kunstnikud. «Tartu on väga südamelähedane,» ütles kunstilembese pere ema.

Mõned Tartu vaated on ka niisugustelt kunstnikelt, kes selles linnas ei ela. Nii näiteks jäädvustas tallinlane Enn Põldroos E-kunstisalongi ettepanekul lõuendile maali «Sügislehed tänaval, koolitüdrukud ja Jaani kirik» (2006).


Tiia Karelson ei ole varem oma pere kunstikogu kõikidele vaatamiseks välja pannud. Nüüd tegi ta seda muu hulgas lootuses, et teised kunstikollektsionäärid avavad samuti oma kogude kunstiväärtusi kaaskodanikele.

Näituse tegemisega Tigutornis on kaasnenud soliidse kataloogi üllitamine. Selle 104 lehekülge toovad muu hulgas ära teoste reprode kõrval lühikesi olemuslikke kirjapanekuid kunstnikest.

Tähestiku tõttu on kataloogis esimene Karksi-Nuia elanik Enno Allik ja tema õlimaal «Tartu. Vaade raekojale» (2009). Tartu raeplats on E-kunstisalongi juhatajale oluline ka seetõttu, et seal sai alguse tema asjatundlik kunstikogumine.

Kui jätta arvestamata primitiivsed lillepildid, mida leidub paljudes Eesti peredes, oli Karelsoni perekonnas esimene maal noore tartlase Peeter Krosmanni «Noor naine aknal» (1995).
Pärast linnavalitsuses töötamist asus Tiia Karelson alates aastast 1994 ametisse raeplatsis Artese kunstisalongis.

Ühel hetkel jõudis ta sealsamas Krosmanni näitusmüügil äratundmisele, et «Noor naine aknal» meeldib talle nii väga, et ta peab selle ära ostma.
«Läksin maaliga koju ja ütlesin abikaasale, et meie asutus on vaene, ega seal palka ei maksta, seal antakse asju,» meenutas ta naerdes.

Tigutorni väljapanekut «Äratundmine» vaatas avamisel teiste hulgas sihtasutuse Archimedes juhatuse kunstiajaloolasest esimees Rait Toompere. 15 aastat tagasi oli ta Tiia Karelsoni ülemus Arteses.

Rännak eesti kunstis

«See näitus on rännak eesti kunstis. Tiia on teinud üle kümne aasta kunstioksjoneid ja iga oksjoni ettevalmistamine on uurimistöö,» ütles kunstiajaloolane. «Ilmselt sealt Tiial tekkiski mõte hakata oma pere kunstikogu looma. Ja tal on emotsionaalselt side iga teosega.»

Näitust tutvustades on Karelsoni pere kogu põhilisel täiendajal pereemal iga pildi kohta lugu rääkida. Kuid väljapanekut ei saa turvakaalutlustel niisama lihtsalt tänavalt sisse astudes vaadata. Huvilisel tuleb endast teada anda E-kunstisalongis. Näitus on avatud augusti lõpuni.

kas teate

Tigutornis

• Tigutornis on augusti lõpuni avatud E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelsoni pere kollektsiooni näitus «Äratundmine».
• Vaadata saab paremikku 15 aasta jooksul kogutud kunstiteostest ning Liivimaa kaartide väljapanekut.
• Näituse külastajatel tuleb registreeruda E-kunstisalongis tel 736 6777 või meilitsi aadressil info@e-kunstisalong.ee.

E-kunstisalong laieneb pangamajja

Enno Alliku õlimaalist «Tartu. Vaade raekojale» (2009) kõneldes märkis Tiia Ka­rel­son, et sellega on seotud suur uudis.

Nimelt on Allik pildi servale maalinud Tartu raeplatsi pangahoone, kus paari-kolme aasta eest lõpetas tegevuse Hansapanga kontor. E-kunstisalongil tekkis neil päevil võimalus laiendada oma tegevust samasse majja juba tänavu oktoobris.

Võrreldes praeguse pinnaga Tartu kaubamajas saab E-kunstisalong aastal 1879 valminud Tartu esimeses spetsiaalselt pangamajaks ehitatud hoones peaaegu kolm korda rohkem ruutmeetreid. «Me saame hakata esinduslikus majas tegema korralikke näitusi,» ütles Tiia Karelson. (TPM)

Tagasi üles