Keskkonnainspektsioon jahib Tiksoja prügistajaid

prügi Tiksojal

FOTO: Erakogu

Tartumaale Tiksojal, mis asub Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) alal, on kogunenud hulgaliselt prügi, mille seas on nii olmejäätmeid kui ka ehitusmaterjale. Praeguse seisuga on keskkonnainspektsioon algatanud kaks väärteomenetlust.

aknaklaasid

FOTO: Erakogu

prügikotid

FOTO: Erakogu

riidekotid Tiksojal

FOTO: Erakogu

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo inspektori Heli Väljametsa sõnul esitati Tiksoja territooriumil oleva prügi kohta esimene kaebus tänavu aprilli lõpus, kui sinna toodi erinevaid olmejäätmeid ning sellega seoses on üle kuulatud kaks tunnistajat ja üks menetlusalune isik.

Lisaks olmejäätmetele on territooriumile lisandunud autoklaasid ja erinevad ehitusmaterjalid ning Väljametsa sõnul on olmejäätmete ja autoklaaside osas alustatud kokku kaks menetlust.

«Mõlemad menetlused hetkel käivad, autoklaaside menetluse osas ei ole hetkel teada, kes ja kust on need metsa toodud, sest liiklusregistrist pole päringutele vastuseid veel saabunud,» märkis Väljamets ja lisas, et olmejäätmete puhul on välja selgitatud, et need pärinevad Ravila tn 63A kinnistult, kuid hetkel pole täpselt teada, kes on konkreetselt prügi toojaks.

Matkajad helistavad ja juhivad tähelepanu

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna külastusjuhi Malle Orase sõnul on Tiksojal metsasisene tee, kus on meeletu praht. «Seal on prahihunnikuid, kus on aknaklaasid, firmad, kes vahetavad auto katkiseid klaase, seal on hullumaja, aga õnneks on hetkel pika rohu all peidus ja ei paista väga välja,» märkis ta.

Orase sõnul on matkajad ja külastajad helistanud ja juhtinud tähelepanu suurele hulgale prahile, mis seal vedeleb. «Seal on kasutatud riiete poest alles jäänud riideid, kotte on pidevalt kümnete viisi, et kui on tahtmist, siis võta lahti ja vali, kas sobib,» lisas ta.

«Olen vastuseks öelnud, et menetlus on pooleli ja tegelikult peaks süüdimõistetu selle ära koristama, ma ei tea, miks ta venib kuidagi,» märkis Oras.

Orase sõnul jääb arusaamatuks see, miks inimesed ei suuda oma prügi konteineritesse viia vaid toovad pürgi metsa. «Inimene on vaba loom, tema sõidab sinna, kuhu tahab ja poetab oma ülejäägid sinna, kuhu arvab,» märkis ta.

Keskkonnainspektsioon ootab jätkuvalt tunnistusi ja vastuseid

Inspektori Heli Väljametsa sõnul võib menetlus maksimaalselt aega võtta kaks aastat. Hetkel ootab keskkonnainspektsioon liiklusregistrist infot seoses aknaklaasidega ning seejärel saab selles osas edasi tegutseda. Jäätmete osas peaks lähiajal üks tunnistaja tulema ning seejärel on lootust, et saab menetluse lõpetada, märkis ta.

«Seaduse kohaselt jäätmete tekitaja vastutab ka jäätmete eemaldamise eest, aga kui menetluse käigus midagi välja ei tule, siis on läheb kohustus maaomanikule ehk Tartu metskonnale,» sõnas ta.

Keskkonnainspektsiooni sõnul võib jäätmehoolduse nõuete rikkumist või jäätmete ladestamist väljaspool jäätmekäitluskohta karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis on karistus kuni 3200 eurot.

Tagasi üles