/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2009/05/14/178816t1h6ff7.jpg)
Tartu on esimene suurem linn Eestis, mis täidab Eesti poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustuse varustada üle 10 000 elanikuga reoveekogumisalad kanalisatsiooniga ning kindlustanud tarbijatele kvaliteetse joogivee ning tasemel reoveekäitluse. 15 aasta vältel on kogu projekti investeeritud miljard krooni.
«Kogu reovesi suunatakse Tartu linnas puhastile. Liitumisvõimalused ühisveevärgi ning -kanalisatsiooniga on loodud kõigile soovijatele,» märkis töövõitudest rääkides veevärgi juhataja Toomas Kapp.
Oluliseks muudab selle teadmise fakt, et 2009. aasta lõpuga saabub Euroopa Liiduga liitumisel Eesti poolt võetud kohustuse täitmise tähtaeg paljudele linnadele ja asulatele.
Veevärgi teatel on Tartus tehtu märkimisväärne ka niiöelda vana Euroopat silmas pidades. Näiteks Brüsselis suunatakse osa reoveest siiani otse merre.
Taasiseseisvunud Eestis algas Tartu linna reoveekogumisala väljaehitamine 1994. aastal, mil koostöös Šveitsi riigiga taaskäivitati Tartu reoveepuhasti ehitamine. Reovett hakati puhastama kaks aastat hiljem, mil valmis puhasti mehaaniline osa.
1998 aasta lõpus valmis EBRD laenuga finansteeritud tunnelkollektor «Kesklinna 1», millega suunati juba 80 protsenti Tartu reoveest puhastile. 1999 alustas tööd reoveepuhasti bioloogiline osa, milles toimub puhastus bakterite abil.
Euroopa Liidu struktuurifondide abiga rajati tunnelkollektor «Kesklinna 2», mis võimaldas reoveepuhastile juhtida ka linna ülejäänud reovee. Lisaks ehitati uusi või renoveeriti ühtekokku 101 km joogivee ning kanalisatsioonitorusid.
Viimase linnaosana sai ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud Vana-Ihaste möödunud aasta lõpus. Tänavu tegeletakse veel viimastele ükiskutele kinnistutele liitumisvõimaluste loomisega, millega jõutakse valmis 2009 aasta lõpus.
Reovee kogumisala projekti kogumaksumuseks 15 aasta jooksul kujunes ligi miljard krooni, mis kaeti omafinantseeringu, laenude ja erinevate fondide abirahadega (ISPA, Euroopa Liidu erinevad fondid, KIK jne).
Suuremate objektidena võib välja tuua «50+50» projekti maksumuse, mis oli ligikaudu 310 miljonit krooni. Reoveepuhasti läks maksma 142,7 miljonit krooni, tunnelkollektori «Kesklinn 2» väljaehitamine 91 miljonit krooni. Anne veepuhastusjaam neelas 46,4 miljonit.
Tartu veevärk on sajaprotsendiliselt Tartu linnale kuuluv ettevõte, mis on parima katvusega veevärk Eestis – ühisvõrgustikku on liitunud 99,9 protsenti elanikest.