Valesti pargitud autod takistavad bussiliiklust

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähe ja Väike-Tähe ristmik ja selle lähiümbrus on bussijuhtidele pidev mure, sest parkivad autod takistavad seal pea iga päev bussiliiklust, kurdab bussiettevõte Sebe. Kuid see pole sugugi ainuke koht linnas, kus bussiliiklus on sedamoodi häiritud.
Tähe ja Väike-Tähe ristmik ja selle lähiümbrus on bussijuhtidele pidev mure, sest parkivad autod takistavad seal pea iga päev bussiliiklust, kurdab bussiettevõte Sebe. Kuid see pole sugugi ainuke koht linnas, kus bussiliiklus on sedamoodi häiritud. Foto: Margus Ansu

Tartu linnaliinibusside juhid on hädas sellega, et tänavaserva pargitud autodest ei mahu mööda, tuleb signaali andes või politsei abil kutsuda autojuht olukorda päästma. Kord tõstsid bussisõitjad auto lihtsalt eest ära.

Eriti talvistes oludes, kui teed on jäänud kitsamaks, tuleb pidevalt ette olukordi, kus buss jääb pargitud auto pärast seisma. «Vaat see on asi, milles võiks kodanikke harida,» ütles Tartu ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona.

Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste sõnas, et selliseid näiteid, kus parkivad autod on bussil tee kinni pannud või sunnivad juhti sentimeetreid rihtides mööda vingerdama, tuleb ette iga päev.

«Tartus on paar sellist kohta, kus parkivad autod võivad bussiliinil tekitada suisa seisaku. Üks on Taara puiestee ja teine on Väike-Tähest Tähesse pööramine,» nimetas Kaljuste. «Inimene jookseb korraks kuskile sisse. Auto jäetakse tee peale nii, et sõiduauto veel mahub mööda, aga ei arvestata, et tuleb buss.»

Ridamisi näiteid

Tavaliselt püüab bussijuht signaali andes olukorra lahendada, et äkki keegi majast kuuleb, jookseb välja, ajab auto eest ära, rääkis Kaljuste. Kui sellest abi ei ole, helistatakse politseisse, et politsei võtaks auto omanikuga ühendust. Kuid alati ei ole sellestki kiiret abi. Nii on sealsamas Tähe tänavas ette tulnud, et bussisõitjad võtsid kätte ja tõstsid bussi takistanud auto eest ära.

Kaljuste nentis, et see, kui politsei lubab saata ekipaaži olukorda lahendama, bussijuhti enam täbarast olukorrast ei päästa: buss on graafikust lootusetult maha jäänud. Nii tulebki juhtidel signaalitades ja nappe sentimeetreid mõõtes püüda takistusest mööduda.

Esmaspäeva õhtul põhjustas 9. liinil 12 minutit väldanud seisaku avarii Sõbra ja Tähe nurgal, ent päeval oli samal liinil olukord, kus Väike-Tähe tänaval olid autod parkinud selliselt, et bussiga nende vahelt läbi sõita polnud võimalik. Juht helistas politseisse, politsei omanikule ja olukord lahenes viie minuti jooksul.

Taara-Näituse nurk on probleemne liinil number 20 – kasutatud riiete poe külastajad jätavad auto teeserva ja siis ei mahu buss läbi.

«Bussid küll proovivad mööduda ning sõidavad ühe küljega jäise valli peale, aga sealt alla libisemise oht on väga suur,» tõdes Kaljuste. «Eelmise nädala üks juhtum oli, kus juht lasi signaali, lõpuks tuli auto omanik poest välja ja esmalt sõimas bussijuhti. Kui bussijuht lubas politsei kutsuda, ronis juht autosse läbi kõr­valistuja ukse, buss ja auto olid nii lähestikku, et juhiuksest siseneda polnud võimalik.»

Liinil number 7 on murekoht Pepleri tänaval olev Pep­leri peatus. Autod pargitakse kollasega tähistatud keelualale ja bussitasku pikkuseks jääb siis tihtilugu täpselt bussi pikkus ehk 12–14 meetrit. Sellesse vahesse pole aga bussil võimalik sisse keerata ja peatuda tuleb keset sõiduteed.

Lõtv kontroll

Suur murekoht on Kaljuste sõnul raudteejaam, kus rongi saabudes on terve jaamaesine täis pargitud, aga bussil ei ole kusagil peatuda.

«Bussipeatuses võib küll autoga rahva mahalaskmiseks peatuda, aga raudteejaama juures jäetakse auto seisma ja ise minnakse perroonile,» lausus Kaljuste. «Tuleks mõelda, kuidas Tartus on korraldatud see asi, et valesti parkijaid korrale kutsuda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles