Üle poole nädala on möödunud Tartu muusikapäevadest. Vähemalt tänini ei ole keegi muusikutest ja korraldajatest pidanud astuma komsomolikomitee, rektoraadi ja kultuuriministeeriumi ette aru andma, miks muusikapeol Vanemuise kontserdimajas ilmnes ideoloogilisi vääratusi.
Musa head päevad
7. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
No kuhu küll vaatasid seltsimehed Rein Lang, Kulno Kungla, Jaan Habicht, Riho Illak ja kogu ülejäänud korralduskomitee, et võimalikuks osutus ebamoraalne intsident!? Nimelt käisid noore andeka kitarristi Laur Joametsa soolo ajal üle lava ansambli Kosmikud karvased ja pikajuukselised mehed – kusjuures üks väljakutsuvalt kiilaspäine –, olles ise täiesti alasti!
Nali naljaks. Kosmikud olid tõesti porgandpaljad. Ja nõukaaegsete musapäevade ajal oleks see toonud nii bändile endale kui ka korraldajatele kaasa palju paksu pahandust. Ent nõnda kui 30 aastat tagasi alguse saanud muusikapidude puhul, hajuvad küllap nüüdsedki tembud mälus palju kiiremini kui esitatud muusika.
Praeguseni on väga paljudel kõrvus esimestel musapäevadel aastal 1979 parimaks teoseks tunnistatud Margus Kappeli ja Hando Runneli «Ei mullast...», mida esitas Ruja. Nüüd, 1. mai 2009 esimese kontserdi esimese lauluna tõi selle kuulajate ette trio Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Joel Steinfeldt. Vana laulu uus ilus esitus mõjus lausa füüsiliselt – ihukarvad tõusid püsti.
Sama trio esitas ka uusi laule. Jaanus Nõgisto teost «Eesti Kuningriik» (sõnad Juhan Viiding) saab kuulata siit.
Neli juubelikontserti pakkusid nii nostalgilisi elamusi vanadelt tegijatelt kui ka üllatusi noortelt andekatelt rokkmuusikutelt. Kusjuures musapäevade veteranidki olid üht-teist uut ja üllatavat loonud ning endale ja muusikasõpradele nautimiseks selgeks harjutanud.
Veerandsaja esineja hulgas astusid publiku ette In Spe eesotsas Erkki-Sven Tüüriga, Rein Rannap koos Kosmikute ja koorilauljatega, Ivo Linna bändiga Supernova, Fix koos bluusimehe Jüri Rosenfeldiga, Tõnis Mägi klaveri taga koos Chalice´iga, Justament koos Vanemuise sümfooniaorkestriga, samade sümfoonikutega Pantokraator, koorilauljate ja sümfooniaorkestriga rikastatud Rosta Aknad eesotsas Peeter Volkonskiga, inBoil ja Jääboiler, Mahavok ja Kare Kauks, Lembit Saarsalu ja Urmas Taniloo, trio Ain Agan, Robert Jürjendal ja Riho Sibul...
Oli ka nooremaid esinejaid laval ja sama masti kuulajaid saalis. Vaiko Eplik ja Eliit, The Sun, Blacky... Ja muidugi juba nimetatud naljamehed Kosmikud.
Uute ja vanade muusikute ja kuulajate koos veedetud tunnid möödusid mõnusas sõbralikkuses. Muusikalised elamused ei ole ainus, mis jäävad meenutama muusikapäevade juubelit. Nimelt said musapäevade orgunnijad maha paksu raamatuga, tulvil mälestusi tekstis ja pildis. Isegi videosalvestisi on kaante vahele plaadiga kaasa pandud.
Veel märgatavam ja jäävam mälestusmärk muusikapäevadest on kontserdimaja ees Eesti muusiku kuju, mille korraldamise eesotsas olnud Tartu Üliõpilasmaja tellis skulptor Tiiu Kirsipuult. Kuigi kuju käte vahel pillikohvril ei ole järgmiste musapäevade logole kohta, võiksid orgunnijad väga tõsiselt kaaluda aasta pärast järgmise rokipeo korraldamist. Ülikoolist priil Riho Illakul peaks vaba aega laialt käes olema, pillimeestel pole ilmselt midagi väikese ergutava pingutuse vastu, et luua midagi uut, ja publik on vahest ka aasta pärast innukas pääsmeid ostma.