Vaateratas sobiks Anne kanali äärde

Foto: Artur Kuusi joonistus

Kuigi Tartu turismimagnetite sekka kuulub Euroopa üks vanimaid ülikoole ja UNESCO maailmapärandi objektide hulka määratud ajalooline tähetorn, vajaks Emajõelinn veel mõnd turismiatraktsiooni. Selleks võiks olla näiteks uus vaateratas.

Veel kaheksa aastat tagasi oli tartlastel ja Tartu turistidel võimalus nautida ülikoolilinna vaadet kõrgelt taeva alt.

Nõukogude ajal Tähtverre püstitatud vaateratas oli omal ajal üks Eesti kõrgeimaid, kuid amortiseerunud tehnikaime oli aastatega muutunud ohtlikuks ning linn otsustas 2005. aasta aprillis roostes ratta maha võtta.

Peale seda sai linnavaadet mõnda aega nautida Plasku katuselt ning viimased aastad ka toomkiriku vaateplatvormidelt. Viimase koha probleemiks on aga kõrged puud, mis suvisel ajal varjavad oma lehtedega linnapildi üsna ära. Talvel on aga vaateplatvormid suletud.

Mõnus lahendus

Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse (pildil) meelest on uue vaateratta ideel jumet. «Sobivuse kohta on kohe raske öelda, aga see mõte tundub mulle väga mõnus. Olen ise sellise madal­tiheda hoonestuse ja mitte kõrghoonete pooldaja ning seetõttu oleks vaateratas mõnus lahendus. See pole hoonestus, vaid meelelahutusliku eesmärgiga asi,» rääkis ta.

Esimesena pakkus Arjus uue vaateratta asukohaks Anne kanali ja Emajõe vahelist ala, kuhu on varem kavandatud ka Naksitrallilat.

«Sinna ta sobiks ja sinna oleks teda ka lihtne panna, kuna sealt kulgeb rekreatsiooniala mööda,» sõnas linnaarhitekt.

Uue vaateratta mõte meeldis ka linna maine- ja turismiteenistuse juhatajale Karmen Viikmaale.

«See oleks kindlasti huvitav atraktsioon ja üks neid kohti, kuhu lastel oleks rõõm minna,» ütles ta. Vaateratas polekski tema sõnul mõeldud ainult turistidele, vaid meelitaks ka linlasi.

«Ma arvan, et see oleks suvel üks esimesi kohti, kuhu minna. Võtavad termosega teed kaasa ja ... See on isegi omamoodi romantiline. Erinevatel aastaaegadel on ju huvitav märgata, mismoodi loodus vaheldub,» mõtiskles Viikmaa. Ta on kindel, et idee poolest meeldiks vaateratas igale tartlasele.

Kesklinnast kaugemale

Kanaliäärne sobiks ka seetõttu, et see tõmbaks turiste kesklinnast kaugemale. «Minu silmis on Annelinnal väga suur väärtus. See on parim vaba planeeringuga ala Eestis ja kui me suudaks turiste sinnapoole liigutada, on see ainult hea,» lisas linnaarhitekt Arjus.

Kui kõrge Tartu uus vaateratas peaks olema, ei julgenud Arjus kohe pakkuda. Tivolituuri korraldaja Lauri Viikna (pildil) aga ütles, et Tartule piisaks neljakümnemeetrise diameetriga rattast. Sama suur vaateratas oli Viiknal üleval ka möödunud aastal pealinnas ning teoreetiliselt võiks see juba järgmisel suvel püüda pilke Tartus.

«Kõrgus sõltub paljudest asjadest, kuid kõigepealt tuleb rääkida muinsuskaitsega. Ka Tallinnas arvati, et see varjab vaadet. Aga kui ratas püsti sai, siis nähti, et see on vaid sõrestik ja paistab läbi,» meenutas Viikna ning oli ideest vaimustuses.   

Linn võiks proovida

«Mul on seesama vaateratas järgmiseks aastaks saadaval. Kui Tartu linn tahaks, võiks selle ju üheks suveks Emajõe äärde üles panna. Siis saaks proovida, kas sobib ja meeldib. Euroopas on neid viis-kuus tükki ja nendele on kõva konkurents,» kinnitas Viikna.

atta ülespanek ei nõuaks linnalt muud kulu, kui leida sobiv plats. «Kui saame linna abiga turvalisuse tagatud ja elektrivõtu võimaluse, siis võiks ta ise ära tasuda. Aga kui linn tahab endale osta, siis maksab see umbes 1,5 miljonit eurot,» rääkis Viikna. Nii vaateratta ülespanek kui ka mahavõtmine võtaks umbes nädala. Ratas kaalub 80 tonni.

Euroopa üks tuntuimaid ja kõrgeimaid vaaterattaid asub Londonis Thamesi jõe ääres ning on kõige populaarsem tasuline turismiatraktsioon kogu Inglismaal. 2000. aasta märtsis valminud London Eye on 135 meetrit kõrge ja ratta diameeter on 120 meetrit. Vaateratas läks maksma 70 miljonit Inglise naela. Tavapilet täiskasvanule maksab 19 naela ehk umbes 23 eurot.

Maailma suurim, 165 meetri kõrgune vaateratas asub Singapuris. Võrdluseks: Tartu Tigutorn ulatub 80 meetri kõrgusele.

Tähtaeg kevad 2014.