Riigikohtu äsjase lahendi järgi ei tohi koolid gümnaasiumi sisseastumiskatsete tulemusi õpilaste vastuvõtmisel arvestada ja koolid on aastaid põhikooli- ja gümnaasiumiseadust valesti tõlgendanud. Mida toob koolile kaasa riigikohtu otsuse alusel sündinud keeld arvestada sisseastumiskatsete tulemusi õpilaste vastuvõtmisel gümnaasiumi?
Ene Tannberg
Miina Härma gümnaasiumi direktor
Ma ei ole lugenud riigikohtu otsust ja võin arvamust avaldada üksnes meediast saadud info alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 28) ütleb, et gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. HTMi määrus nr 5 4. veebruarist 2008 sätestab, et gümnaasiumiastmele vastuvõtmine toimub vastavalt kooli kehtestatud vastuvõtukorrale.
Katsetega määratleme õpilaskandidaatide ringi, kes pärast põhikooli lõputunnistuse esitamist võivad astuda meie gümnaasiumisse. Gümnaasiumidel on oma õppesuunad, õpilaste eeldusi sellel õppesuunal toimetulekuks selgitamegi katsega.
Inglise keele süvaõppega kooli ei saa ju vastu võtta õpilast, kes on õppinud inglise keelt vähe või pole seda üldse õppinud.
Kui me saame vastu võtta 108 õpilast, siis kõik soovijad toovad oma paberid ja me võtamegi nad vastu? Kui võtaksime õpilasi mingi keskmise hinde alusel, siis läheks me kool ju lõhki!
Loomulikult peavad kõik gümnaasiumi soovijad esitama põhikooli lõputunnistuse, aga kui on palju võrdseid tunnistusi, siis peab ju veel midagi arvestama. Kas hakkame arvestama kandidaatide sugu või pikkust? Mingi regulatsioon peab tunnistuse kõrval kindlasti olema.
Tegelikult on nüüd vaidlustatud seadus kehtinud ju kogu aeg, praegu on esitatud üks tõlgendus. Kujunenud olukorda arvestades arvan, et asja tuleks võtta kaine mõistusega, mitte hakata kaost tekitama.
Teiseks ma arvan, et ikkagi peab arvestama gümnaasiumide õppesuundasid. Näiteks muusikakallakuga kooli ei ole ju otstarbekas võtta vastu last, kellel muusikalisi andeid absoluutselt ei ole. Mida ta seal teeb – ta ei saa hakkama, ta on seal õnnetu.
Ott Ojaveer
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor
Ma ei tea, mida see kaasa toob. Suurt segadust. Asi on keeruline, ma ei oska öelda, kuidas nüüd käituda, seda tuleks küsida haridusministeeriumilt. Aga keegi pole keelanud katseid korraldada.
Raske on alles tulipalavat asja kommenteerida, kui pole ka otsust lugenud, aga katsete tegemisel nii, nagu see siiamaani on käinud, on palju vastuolusid.
Formaalselt moodustati nimekirju õpilastest, kellel polnud veel kõige tähtsamat eeldust täidetud ehk põhikooli lõpetatud. Katsed on ju varem, sest suvel õpetajad puhkavad, koolid on kinni ja lapsed suvepuhkusel – niisugused põhjendused. Asi käis aastakümnete pikkuse traditsiooni järgi ja on üllatav, et selline lahendus alles nüüd tuli, et keegi ei taibanud varem kaevata ja oma õigusi taga nõuda.
Mina arvan, et enamikus koolides ja ka meie koolis see riigikohtu lahend väga tõsiseid probleeme kaasa ei too, küll aga suurte konkurssidega koolides. Meie võtame prantsuse keele süvaõppele nii neid, kes seda on varem õppinud, kui ka neid, kes gümnaasiumis nullist alustavad.
Praegu on pall haridus- ja teadusministeeriumi käes, nemad peavad kiiresti midagi välja mõtlema. Kui aga midagi ei muudeta, eks pea siis selle seaduse järgi talitama, vajadusel ka muuta selleks aastaks juba välja mõeldud variante. Ootame ära, millised käigud teeb haridusministeerium.
Iseenesest on kahetsusväärne, et nii kaua on Eesti koolides seadust rikutud ja vaevalt see ministeeriumilegi uudis oli. Kahe aastaga oleks saanud igasuguse seaduse valmis teha, mitte ainult väikese paranduse.
Väga palju probleeme. Eriti nendele koolidele, kuhu on väga suur tung. Tartus siis konkreetselt Treffneri gümnaasium ja Miina Härma gümnaasium (MHG). Võib täiesti vabalt juhtuda, et kui näiteks MHG võtab vastu kolm klassikomplekti, igas 36 õpilast, see teeb kokku 108 õpilast, aga neid, kes tahavad sellesse kooli astuda ja kellel on lõputunnistusel ainult viied, on 120 – mis siis saab? Mille alusel hakata otsustama?
Neid õpilasi, kellel on põhikooli lõputunnistusel ainult viied, on hästi palju. Põhikooli ühtlustatud lõpueksamid on suhteliselt lihtsad ja need on tehtud arvestades vabariigi keskmist taset.
Aga näiteks Härmasse pürivad ikkagi võimekamad õpilased. Selge see, et erinevates koolides hinnatakse erinevalt. Väiksemas koolis on selge, et mõni viieline on saanud suhteliselt lihtsamalt oma viied kätte kui linnas suures koolis käinu, kus konkurents ja tase on tunduvalt kõrgem.
Lahenduse peab leidma nüüd ja kohe nende õpilaste jaoks, kes tahavad sügisel jätkata oma õpinguid gümnaasiumis. Kõik nad on teadnud, et katsed on ja need tulevad juba märtsi lõpus. Selleks ajaks peab olema lahendus olemas.
Ma arvan, et lahenduseks saab olla see, et praegusesse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse tuleb teha muudatus, mis lubab sellel aastal katseid korraldada. See võtab umbes kuu aega, kui seda teha kodanikuinitsiatiivi korras näiteks läbi koolijuhtide ühenduse või linnavalitsuse.
Meil on täna (eile – toim) sellekohane nõupidamine ja kas koolijuhtide ühenduse või linnavalitsuse kaudu me selle taotluse ka teeme. Olen rääkinud ka ministeeriumiga ning omalt poolt teeme küll kõik, et see olukord normaliseeruks.
Praegu on kõik koolid ühtviisi halvas olukorras. Gümnaasiumides korraldatakse katseid ja vestlusi selleks, et selgitada välja kõige sobivamad õpilaskandidaadid. Kahjuks põhikooli lõputunnistusele kantud õppeainete aastahinded ja lõpueksamite hinded seda ei võimalda.
Ka ei ole põhikooli lõputunnistused võrreldavad õppekavade erisuste ja muudegi põhjuste tõttu. Mida teha siis, kui meie ees on võrdsed tunnistused, keda eelistada? Kuidas komplekteerida katseteta muusika ja teiste kaunite kunstide klasse?
Praegu tahetakse, et koolid oleksid nagu konveierid, kust tulevad justkui ühesugused detailid. Seaduseandjad on jätnud hooletusse mõtte, et meie väikeses riigis tuleks võimalikult enam välja arendada meie laste kõik anded. Meid ei rahulda teadmine, et 1. septembriks saab justkui kõik jälle korda. Vaja oleks, et vajalikud seadusemuudatused viidaks sisse enne uute gümnaasiumiklasside komplekteerimist.
Riigikohtu otsus toob meile kaasa palju ebatäpsust, laste soovide ja tegelike võimete mittearvestamist. Samuti jääb õpilaskandidaatidel ära üks võimalus oma võimeid välja selgitada.
Riigikohtu otsus tekitab meeletu segaduse, lööb kogu senise süsteemi pea peale. See on tüüpiline vanasse kaevu sülitamine enne, kui uus kaev valmis. Samas ei saa muidugi süüdistada selles riigikohut, et uut kaevu veel pole.
Hetkel ei tea ma veel, kas meil on õigust eraldi arvestada ainult põhikooli lõpetaja reaalainete hindeid või peame arvestama kõiki hindeid. Oleks ilmselgelt absurdne, kui oleksime sunnitud võtma reaalkallakuga kooli õpilasi, kes on küll tugevad humanitaaraineis, kuid nõrgad reaalis.
Kujutlegem muusikakooli, kes ei tohiks korraldada katseid rütmi- ja viisipidamises, või spordikooli, kes ei tohiks teha kehalisi katseid. Minu meelest toovad sellised näited üsna ilmekalt esile tekkinud situatsiooni kurioossuse või absurdsuse.
Meie teeme oma gümnaasiumis sel aastal sisseastumiskatsed kindlasti. Seda, kas ja kui palju neid arvestame, saame kaaluda hiljem. Võibolla leidub siiski ka antud seadusruumis selleks mingi võimalus.
Üldiselt arvan, et kui paar õpilast annabki meid kohtusse ja seal võidab, eks siis tule nad hiljem nimekirja arvata. Aga see oleks väiksem kahju kui sellisest olukorrast, kus saame õpilased, kes on küll tublid ja milleski kindlasti andekad, kuid mitte meile vajalikus valdkonnas.
Samas, ega põhiprobleem olegi selles, et meile võib sattuda mõni õpilane, kes kirjutab hästi kirjandeid, kuid suudab õppida matemaatikat vaid kolmele.
Probleem on õpilastes, kes matemaatikat-füüsikat jagavad kui kulda, aga on muudes ainetes kolme-neljalised ja seetõttu Nõo kooli sisse ei saaks.
Peab tunnistama, et meie sisseastumiskatsete tulemused pole tervikuna tohutult erinenud nendest hinnetest, mille põhikoolilõpetajad on teeninud tunnistusele.
Aga kui nende erinevuste tõttu jääb meilt välja kas või mõni taibu, kes võiks hakata tegema ilma matemaatika-, keemia- või füüsikaolümpiaadidel, on see traagika.
Ei tahaks jätta muljet sugudevahelisest diskrimineerimisest, aga ainult tunnistuse ja põhikooli lõpueksamite arvestamine annab ka ilmselge eelise tüdrukutele, kelle hinded on alati vaieldamatult paremad kui poistel.
Küsitlesid Ivi Drikkit, Mari-Liis PIntson ja Martin Pau
