Mänguasjamuuseumi vitriini klaasi taga näeb alates homsest kümneid kaisukoeri, mõmmikuid, nukke ning ka ühte kõhuvalu äravõtmise jänest, neil kõigil on midagi ühist – kuulsad omanikud.
Lelud viivad tuntud inimeste lapsepõlve
20. jaanuar 2012, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse ettevalmistamine ja mänguasjade kogumine algas juba eelmisest suvest. Tuntud eestlasi, kes oma lapsepõlvelelud näitusele saatsid, on ligi 90, teiste hulgas näiteks nii presidendipaar ja poliitikud kui ka kunstnikud, näitlejad ja sportlased.
Ise tehtud
Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro rääkis, et inimesed loovutasid oma lelusid heal meelel. Vaid mõnel korral keelduti, sest ei soovitud tähelepanu või ei olnud kaugest lapsepõlvest lihtsalt säilinud suurt midagi peale mälestuste toonasest vaimustusest, nagu armastatud kirjanikel Leelo Tunglal ja Heljo Männil või seeneteadlasel Erast Parmastol.
«Peamiselt on asjad alles tänu emadele,» ütles Vaaro, et oma järeltulijate lapsepõlve väärtustamine on paljud mänguasjad unustusest päästnud ja ka selle näituse jaoks säästnud. Mitmed inimesed tõidki hoopis raamatuid, sest need on alles jäänud.
Näitusel torkavad vabrikutoodangu hulgas silma paljud isetehtud lelud. Kusjuures neist nii mõnegi autoriks pole olnud mitte ainult isad-emad, vaid ka lapsed ise – vitriinist saab imetleda nii Tõnis Lukase kui Jaak Mae käsitööoskusi.
Lisaks leludele-raamatutele näeb klaasi taga ka tuntud inimeste lapsepõlvepilte ning lugeda saab nende lugusid ja mälestusi mänguasjadest.
Vii paarid kokku!
Näituse kõige uuem lelu on suur lõvi, mis kuulub noorimale mänguasja toojale Getter Jaanile.
Vanim, punases kleidis ning kunagi uhkete juustega nukk on pärit 1923. aastast ning tema ja omaniku leiab kõrvalolevatelt piltidelt. Ka teiste lelude omanikud selguvad, kui näpuga joont ajada.