Prügila nõuab Tartult miljoneid

Foto: Pm

Tartu linnavalitsuse plaan hakata osanikuks Viljandimaale Karksi valda prügilat kavandavas ettevõttes Polli Prügila võib tuua kaasa umbes kümne miljoni krooni suuruse väljamakse Tartu raha­kotist.

OÜ Polli Prügila asutanud MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus on esitanud Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) taotluse 70 miljoni krooni abi saamiseks. Et aga KIK on välistanud prügila seadmete ja masinate rahastamise, taandub taotlus ilmselt 30 miljonile kroonile.

Polli Prügila juhataja Aadu Võsu hinnangul saaks prügila 2010. aastal hädapärasel tasemel tööle panna 40 miljoni krooniga. Sellest kümme miljonit oleks omafinantseering, millest Tartu linna kanda võiks jääda esialgu umbes 2,4 miljonit krooni.

Tartu abilinnapea Margus Hansoni kinnitusel on Polli Prügila osanikuks hakata plaanivad omavalitsused kokku leppinud, et Tartule võiks kuuluda 24 protsenti osakuist ning kulutused jagataks proportsionaalselt selle järgi.

Praegu on OÜ Polli Prügila ainuomanik Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus, mille lõid Cleanaway ja Cleanaway tütarfirma Resk, Adelan Prügiveod, Rehviliit, Eesti Elektroonikaromu ning Eesti Pakendiringlus.

Kokku peaks Aadu Võsu sõnul minema omavalitsustele 35 protsenti Polli Prügila osakuist. Tartu kõrval on võimalike tulevaste osanike nimekirjas Valga ja Viljandi linn ning Kõlleste ja Karksi vald, kelle vahel läheks jagamisele 11 protsenti.

Põlva loobus osalusest

Viljandi on seni ainsana jah-sõna andnud. Põlva linnavolikogu otsustas aga üleeile mitte kampa lüüa, sest ei näinud sellest tõusvat olulist kasu.

Põlva eelarve- ja majandusosakonna juhataja Märt Eskor märkis, et Põlval tuleks küll jäätmekeskuse käimalükkamiseks anda sadu tuhandeid kroone, kuid märkimisväärset omanikutulu Pollist ei koidaks.

Polli Prügila uue põ­hikirja järgi langetataks otsuseid prügi ladestushinna üle konsensuslikult.

Aadu Võsu selgitusel võib Tartu investeerimiskohustus tõusta summas 10-12 miljoni kroonini, kui jäätmekeskuse seadmeid ei õnnestu rentida ja need tuleb osta.

Polli Prügila osanikuks hakkamine on eeldatava käivituskuluga võrreldes kommiraha: Tartu saaks oma osakud kätte vähem kui 10 000 krooniga. Abilinnapea Margus Hansoni kinnitusel lubab osanikustaatus Taaralinnal jäätmeveohindade tõusu ohjeldada.

Hanson selgitas, et Polli Prügila nõukogu viiest kohast üks peaks saama alaliselt Tartule. Ettevõtte põhikirjas aga sätestatakse, et otsused jäätmete ladestushinna üle langetab nõukogu konsensuslikult: kui ka vaid üks nõukogu liige on vastu, jääb hind tõstmata.

Hanson lisas, et korraldatud jäätmeveo lepingutega saab linn ka prügifirmadele ette kirjutada, millisesse prügilasse jäätmed vedada. Põhiline oleks aga siiski hoida ladestustasu Pollis nii madalal, et vaatamata oluliselt suuremale kaugusele, kui on Tartu ja Torma prügila vahel, püsiks ka Viljandimaale vedu mõttekas.

«Üldisemalt on Polli meil silme ees selleks, et oleks alternatiiv Torma prügilale,» selgitas Hanson.

Ülenurme vallas paiknev Aardlapalu prügila peab jäätmete vastuvõtu lõpetama 2009. aasta 15. juulil. Aadu Võsu sõnul on ilmne, et selleks ajaks pole Polli jäätmekeskus prügi vastuvõtuks valmis, küll võib olla ehitus kohe-kohe algamas.

KIKi kommunikatsioonijuhi Kristiina Pennari selgitusel sõltub KIKi nõukogu otsus Polli Prügilale toetust eraldada sellest, mis ajaks on omavalitsused ettevõttesse kaasatud.

Keskkonnaministeerium on seadnud linnade ja valdade kaasalöömise riigi toetuse eelduseks.

Tartust võib Margus Han­so­ni sõnul saada Polli Prügila osanik paari kuu jooksul, kui linnavolikogu annab jaanuaris linnavalitsusele loa osakute soetuseks.

Pangarahaga ei ehita

Kui KIK ütleb ei, on ettevõtte juhataja Aadu Võsu sõnul tõenäone, et prügilat ei tulegi või lükkub selle rajamine määramatusse tulevikku.

«Sest pole kahjuks päris reaalne, et peaksime võtma pangalaenu ja sellele jäätmekeskuse üles ehitama,» lausus Võsu.