Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uba vallutab Eestimaa põlde

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
OÜ Haage Agro juhatuse liige Andres Härm näitas, et sel üle 40 hektari suurusel põllul on uba tänavu küll võimsa kasvuga, ent kuna suve jooksul pole olnud piisavalt sooja, valmib sel sügisel oasaak kõvasti hiljem kui läinud aastal. | FOTO: Margus Ansu

Kui alles kolm-neli aastat tagasi kasvatasid vaid vähesed põllumehed Eestis uba, siis tänavu Eestimaal ringi sõites näeb tavapäraste teraviljapõldude asemel kõikjal sinamas just oapõlde.

Visuaalset muljet, et oakasvatus on Eestis hüppeliselt suurenenud, kinnitavad nii maaeluministeerium, põllumehed ise kui ka neile toetusi määrav põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).

Kõige ilmekama pildi uuest trendist annab aga PRIA toetuste statistika: viimase nelja aasta jooksul on oakasvatus enam kui kümnekordistunud ning hüppeline tõus toimus just tänavu.

Eesti taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel tõdes, et põllumehed on just viimastel aastatel hakanud neilt oaseemet küsima. «Kolm-neli aastat tagasi ei olnud huvi sugugi, uba tuli vägisi kasvatajatele pakkuda,» sõnas ta.

Kasulikud taimed

Oa populaarsuse suurenemise põhjuseks pole ei taimetoitluse levik ega eestlaste üleöö suurenenud oalembus, vaid hoopis põllumajandustoetused.

Näiteks hakkas PRIA 2015. aastal maksma keskkonnasäästliku majandamise toetust ning ka ühtse pindalatoetuse saamisel kehtivad sellest ajast uued põhimõtted. Nii peab põllumees osal oma põldudest kasvatama liblikõielisi kultuure, näiteks hernest või uba.

OÜ Haage Agro juhatuse liige Andres Härm rääkis, et tema ettevõtte põldudel kasvab uba juba kolmandat aastat ehk siis ajast, mil uut toetust oli võimalik saada. Tänavu on neil oapõldude all maad 200 hektari ringis.

«Ühelt poolt on ta viljavahelduseks hea kultuur ja hea mullaviljakuse taastaja, aga kindlasti on ka bürokraatianõuded oakasvatust soosinud,» tõdes ta.

Sügava juurestikuga uba talletab mügarbakteritega õhulämmastikku ning rikastab sellega mulda, luues rammusa pinnase järgmistele kultuuridele. Seda oa kasulikku poolt tutvustas põllumeestele kolm aastat tagasi ka AS Baltic Agro, mis tegeleb nii seemnete ostu kui müügiga.

Sel aastal hakkab ettevõte ostma ka mahedalt kasvatatud põlduba, mis müüakse edasi söödatehastele.

Baltic Agrole müüb oma oasaagi ka Haage Agro. Andres Härmi sõnul läheb enamik nende kasvatatud oast ekspordiks peamiselt lõunamaadesse, näiteks Egiptusse, kus kaunviljad on toidulaual tublisti rohkem au sees kui Eestis.

Ent miks just uba, mitte hernes? Siingi on lihtne põhjus.

«Herne valmimisaeg on täpselt siis, kui on nisu või talirapsi koristus. Aga oa valmimine jääb koristuskonveieri lõppu, temaga on hea mugav õiendada, ei sega teisi kultuure,» selgitas Härm.

Hiljaks jäänud

Tema sõnul on uba ka väga hea kultuur, mille järel külvata kohe talivilja. Ent tänavu on see võimalus küsimärgi all, sest pole kindel, kas uba ikka talivilja külvi ajaks valmib.

Mullu korjas kombain Haage Agro põldudelt oaseemne kokku septembrikuu alguses, tänavu pole alles hiljuti kauna looma hakanud uba veel seda nägugi, et kuu aja pärast koristusvalmis olla.

PRIA teabeosakonna peaspetsialist Mai-Liis Sipria selgitas, et see, kuidas põllumees oma oasaagi realiseerib, ei ole toetuse saamise tingimustes kirjas.

Küll aga on toetuse saamise eelduseks, et toetust saavast alast 15 protsendil peab kasvama mõni lämmastikku siduv põllukultuur või tuleb jätta viis protsenti põllumaast ökoloogiliseks alaks.

Oakasvatus ühtse pindalatoetuse taotlejate seas

  • 2014. a 2516,28 ha
  • 2015. a 9121,77 ha
  • 2016. a 16 554,72 ha
  • 2017. a 27 155,66 ha

Allikas: PRIA

Tagasi üles