Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangodi röövpüüdjad tegutsevad tänavu vähkidega eriti julmal viisil

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Inspektorite poolt tänavu Pangodi järvest leitud ebaseaduslikud vähimõrrad. Neis leidunud vähid lasti mõistagi järve tagasi. | FOTO: 2 x Keskkonnainspektsioon

Ametliku vähipüügihooaja alguseni on jäänud veel pool kuud. Röövpüüdjaid see muidugi ei morjenda, näiteks Mandri-Eesti ühest parimast vähijärvest Pangodist saadi esimesed ebaseaduslikud mõrrad kätte juba mais.

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna nentis, et tegemist oli tavatult varajase «hooaja» algusega: tavaliselt konfiskeeritakse Pangodis esimesed röövmõrrad juunis. «Kuid tänavu hakkasime seal varem kontrollima ja tuli välja, et ongi, mida kontrollida,» ütles ta.

Piinarikas surm

Praeguseks on Pangodist kätte saadud 108 ebaseaduslikku mõrda ning neist on tagasi järve lastud üle 500 vähi. Türna märkis, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on püügivahendeid välja võetud juba mitu korda rohkem.

Kuna kätte saadud mõrrad on ühte tüüpi, on inspektsioonil alust arvata, et põhiliselt kurnab järve vähivarusid kaks-kolm seltskonda. «Mastaabid on suured, nii et ilmselt tehakse ebaseadusliku vähipüügiga äri. Vaevalt et kaks-kolm inimest sadade kaupa vähki söövad,» tõdes Türna.

Lisaks sellele, et röövpüüdjad pistavad kotti igas mõõdus vähi, kes mõrda satub, tekitab inspektoritele suurt muret see, et pahalased viskavad püügivahendid järve märgistamata ning ilma kinnituseta. Mullu seoti need kõrkjate külge, ent tänavu end sellega ei vaevata. See tähendab aga, et mõrdu on raske leida ka röövpüüdjaile endil ning nii mõnigi mõrd jääb järve.

Need aga jäävadki püüdma ning sinna kogunenud vähid ja kalad surevad nälga. Õigemini, enne näljasurma saabumist hakkavad vähid üksteist sööma. «See on päris julm ja piinarikas ots loomadele,» lausus Tanel Türna. Ta lisas, et mitmes keskkonnainspektsiooni poolt veest välja võetud mõrras on olnud üle 30 vähi.

Oma ala profid

Türna hinnangul tegutsevad järve ääres tõelised professionaalid. Mõrdu pannakse järve pea kogu veekogu ulatuses ning võiks arvata, et röövpüüdjad tegutsevad pigem ööpimeduse varjus.

Kuid selleks, et oma käitumisega vähem kahtlust äratada, sokutavad nad oma mõrdu järve tõenäoliselt hoopis päevasel ajal. Seda saab järeldada ka sellest, et mõrrad on suhteliselt sügavas vees, kuhu pimedal ajal röövpüüdjad ilmselt ei kipuks.

«Eks nad oskavad käia õigel ajal, kui on võimalikult väike tõenäosus vahele jääda. Aga oma vastutustundetu tegevusega pannakse tegelikult korralik põnts kogu järve vähipopulatsioonile, nii et kuigi kaua ei pruugi Pangodi kui hea vähijärve kuulsus enam püsida,» nentis Türna karmi tõsiasja.

Maksimaalne rahatrahv vähkide röövpüügi eest on kuni 1200 eurot. Sellele lisandub keskkonnakahju, mis ühe vähi eest on 10 eurot. See korrutatakse omakorda viiega, kui tegemist on tõsise seaduserikkumisega, mis tähendab keelatud viisil või alamõõduliste vähkide püüdmist. See tähendab, et keeluajal püütud vähkide puhul on keskkonnakahju ühe isendi kohta 50 eurot, millele lisandub kuni 1200 euro suurune rahatrahv röövpüügi eest.

Tagasi üles