Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Südalinna naerukajakas nutab ... ja naerab

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu Postimehe uue toimetuse akendest avaneb vaade kaubahalli katusele, kus on end mõnusalt sisse seadnud naerukajakate koloonia. Praegu on linnuperedel käsil uue põlvkonna väljahaudumine. | FOTO: Sille Annuk

(Postimehe juubelinädala puhul astus üle tüki aja reporteri kingadesse Juhani Püttsepp, kes töötas Postimehes aastatel 1997–2001.)

Üks nokitseb sulgi, teine istub traadijuppidest ja heinakõrtest koostatud pesal, kolmas lamab koolnuna sealsamas. Naerukajakad Tartu kaubahalli katusel.

Tõrjeks paigutatud kileribad ja purgikaaned mõjuvad pigem interjöörielementidena selles karmiilmelises südalinna linnukodus.

Postimehe ajakirjanikele, kes töötavad üle tänava Valge maja kuuendal korrusel, pakuvad need paarkümmend naerukajakapaari igapäevast seltsi. Äkitselt tõusevad aga kõik linnud, ka pesadel istujad lendu ja kaovad.

Reporterid teavad: käivitus pesade lähedusse 20. mail paigutatud peleti, mille hädakisahäält nemad küll toimetusetuppa ei kuule. Poole tunni pärast naasevad kajakad pesadele.

Oht tehnoseadmetele, ventilatsiooniavade ummistused, rünnakud katust puhastanud inimestele – loetleb Tasku keskuse äri- ja kliendisuhete juht Kristel Tannik põhjusi, miks Eesti Meedia, kesklinna keskus ja Playtech otsustasid koos tööle rakendada linnupeleti.

Terav tämber suveöös

«Visuaalselt väga ilusad ja uhked linnud,» kõneleb oma naabritest kesklinnas Munga tänaval elav keraamik Kaido Kask. «Kui soojas suveöös aga akna avad, kuuled kõrvalkatuselt seda kriiskavat, läbilõikavat tämbrit ...»

Linnakajakatele ongi ette heidetud peamiselt kisa, ka ümbruse reostamist väljaheidetega. Pesitsusajal juunis ja juulis võivad kajakad poegade läheduses inimest rünnata. Enamasti nad küll ainult hirmutavad: pikeerivad inimese poole, pöörates enne sihtmärgi tabamist kõrvale.

Tartu ülikooli linnuökoloogid ja linnavalitsus on kümmekond aastat koos nuputanud, kuidas vähendada lindude põhjustatud häirimisi.

Kolm aastat tagasi võeti kesklinnas kasutusele linnupeletid (peab olema keskkonnaameti eriluba). Künnivareste arvukus kesklinnas kahanes, aga teateid mustakuueliste vaenlaste kohta hakkas tulema teistest linnajagudest.

Pealinnas peavad kajakad arvestama loodusliku vaenlasega.

«Seal on viisteist kanakulli omavahel territooriumi ära jaganud,» märgib Eesti ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. «Ka Tartus tuleb teateid kana- ja raudkullide kohta järjest rohkem.»

Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi teab, et Londonisse on inimene röövlinde juurdegi asustanud, et teisi liike kontrolli alla saada.

Meie looduskaitseseaduses on öeldud otsesõnu, et pesitsusajal tohib linde häirida vaid siis, kui nad loovad inimesele otsest ohtu.

Üks tõrjevõimalusi on pesa enne selle valmimist laiali lükata. Linnud ei taha aga vihjest aru saada, vaid ehitavad maale kolimise asemel uued pesad.

Soomes olevat tulemusi andnud prügi hoolikam sortimine. Kasutusel on ka traatvõrgud, karniise ja katuseservi ääristavad ogalindid.

Paneelmaja kaasüürnikud

Tallinnasse ilmus kajakaid hulgalisemalt 1930. aastate lõpul. Lindude arvu suurendas jäätmekoguse kasv.

Linnakajakate arvukus suurenes eriti hoogsalt 1970. aastate alguses, mil nad hakkasid katustel ka ööbima.

Paneelmajade tõrvatud soojad lamekatused pakkusid esialgu kaitset ka neljajalgsete vaenlaste eest.

Kajakate esmapesitsuse linnas panid ornitoloogid kirja aastal 1981 – neli kalakajaka ja üks tõmmukajaka pesa Tallinna korruselamu katusel.

Teateid Tartu lindudest

Tartus Veski 4 Baeri majas asuva Eesti ornitoloogiaühingu telefonil saabub igal kevadel teateid lindudest. Laias laastus võib neid jagada kaheks: abipalved ja kaebused.

Päästke linnud: kodukakk, piiritaja!

  • Mure Toomemäel pesitsevate abitute kodukaku poegade pärast, kes võivad olla sattunud näiteks Elleri kooli hoovi.
  • Mure viiekorruseliste majade ventilatsiooniavades pesitsevate piiritajate pärast: ehitajad on renoveerimise käigus sulgemas lennuavasid.

Tõrjuge linnud: hõbekajakas, hallvares!

  • Kaebus hõbekajakate peale, kes teevad näiteks Turu tänava ärihoonete katustele pesi. Äriomanikud kurdavad, et kliendid ei saa pargitud auto ustki avada, kui hõbekajaka vanalind maas ukerdavaid poegi kaitstes laksti ründab.
  • Kaebus pesitsusajal ründavate hallvareste kohta laste mänguväljakutelt ja ka botaanikaaiast.
Tagasi üles