Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülinakkav ja kiirelt tappev jalakasurm jõudis Tartusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nakatunud jalakas, mille DNAst leidis Liina Jürisoo läinud suvel jalakasurma põhjustava haigustekitaja, seisab siiani Tartu seikluspargi nõlval, ehkki haiguse kiire leviku tõttu tulnuks ta kohe eemaldada. Surnud puu koore all tunnevad end hästi putukad, kes võivad haiguse üle kanda kõrvalasuvatele tervetele jalakatele. | FOTO: Sille Annuk

Kiiresti leviv seenhaigus, mis on üle maailma hävitanud jalakaid juba oma sada aastat, võib suure elujõus puu tappa vaid ühe hooajaga. Seni on Eestis jalakasurma leitud üksikutest kohtadest, nüüd ka Tartust.

Eesti maaülikooli metsandusinstituudi doktorant Liina Jürisoo, kes kirjutab doktoritööd jalakasurma teemal, sõidab iga päev mööda Tartu seikluspargist, mis jääb Narva maantee äärde. Läinud suvel märkas ta pargi nõlval kahtlaselt kuivanud lehtedega jalakat ning asus kohe seda uurima.

Ta võttis puult DNA-proovid ja sai teada, et seni täies elujõus olnud jalakas on nakatunud kottseenega, mille niidistik puu sees kiiresti paljuneb, ning puu tapab haigusega võitlemisel iseennast ära. See haigus on just tema uurimisobjekt, jalakasurm.

Kui haigestunud puu koore all seavad end sisse maltsaüraskid, kes on kohastunud just jalaka peal toitumiseks, söövad nad selle haiguse endale sisse, lendavad terve puu peale ja nakatavad ka seda. Teine võimalus on, et haigus levib lähestikku kasvavate puude juurte kaudu.

Jalakasurma põhjustava seenhaigusega nakatunud puu koore all on tume ring, mis meenutab hallitust. / Sille Annuk

Mõistnud olukorra tõsidust, teavitas Liina Jürisoo oma leiust kohe Tartu linna arboristi ning Tartu seiklusparki. «Kasvaks siin üks-kaks jalakat, poleks üldse probleemi, aga seikluspargi territooriumil on viiskümmend jalakat, see haigus võib levida väga kiiresti,» rääkis Jürisoo.

Ta tõi näiteid, et 2006. aastal kasvas Tihemetsas Voltvelti mõisapargis 187 jalakat. Kui haigus seal võimust võttis, oli kümne aastaga sada puud surnud. Sama haigust leiti ka Viljandist, kus linnavõim asus kohe linlasi teavitama ning võttis haigestunud puud maha. Ka Tallinn jälgib kiivalt oma jalakaid ja eemaldab kohe haigustunnustega puud.

Ikka veel alles

Haige jalakas, mille Liina Jürisoo läinud suvel Tartus avastas, oli aga veel reedel oma koha peal, silmanähtavalt täiesti kuivanud. Läheduses oli näha, et linna palgatud hooldusfirma on käinud värskelt köndistamas Narva maantee ääres kasvavaid pärnapuid, ent nakatunud jalakat, millele on värviline lint külge seotud, pole saemehed puutunud.

Tartu linnavalitsuse haljastusteenistuse arborist Kaire Zimmer tõdes, et haige puu jääb linna palgatud hooldusfirma piiridest välja, seetõttu palus ta ühel arboristil puu maha võtta. Ent kuna see palumine ei käinud ametliku kirjavahetuse teel, pole puu eemaldamiseni veel jõutud.

«Ma ei tea, kas meil sellega Tartu jalakaid päästa õnnestub, aga loomulikult tuleb see puu maha võtta,» lubas Zimmer, kes on näinud, kuidas jalakasurm on Rootsis elujõus puid niitnud. «Ta on nii agressiivne ja kiire haigus. Puud surevad nii kiirelt, et lehed on küljes, aga puu on kuivanud.»

Ta lisas, et ühe puu maha võtmine maksab umbes 200 eurot, ent haigestunud jalaka puhul tuleb täita eritingimusi, et vältida haiguse levikut.

Liina Jürisoo rääkis, et teadaolevalt on jalakasurm alguse saanud Hollandist, kust ta levis istikutega Ameerikasse ning mujalegi riikidesse. Nüüdseks on Ameerika keelanud istikute toomise riiki, Kanadas aga lausa vaktsineeritakse jalakaid selle haiguse vastu.

Ühe puu mahavõtmine maksab umbes 200 eurot, ent haigestunud jalaka puhul tuleb täita eritingimusi, et vältida haiguse levikut.

Kuigi juba on aretatud ka kottseeneresistentseid jalakaid, võib nende istikutega haigus siiski edasi levida. Liina Jürisoo tõi näite Venemaalt, kuhu just imporditud resistentsete istikutega jõudis jalakasurm, mis sealses keskkonnas hübridiseerus ja muutus eriliselt agressiivseks vormiks.

«Oskan inimestele soovitada vaid üht: ärge usaldage neid välismaiseid istikuid, me ei tea iialgi, mis me sealt sisse toome,» sõnas Jürisoo, pidades silmas teistegi puude-põõsaste ja taimede istikuid.

Kingitusena saabunud

Kuid seikluspargi puu pole Tartus ainus, millelt võetud DNA-proov on näidanud jalakasurma nakatumist. 2014. aastal kinkis Saksamaa puukool Lorberg Berliinist Peterburi kulgeva rahvusvahelise jalgrattatee äärde jäävatele linnadele 200 jalakat. Kümme neist istutati Tartusse Raja tänava parki, politseimajast üle tee.

Ehkki tegu on hübriidjalakatega, mis peaksid olema resistentsed jalakasurma suhtes, osutus neilt võetud kottseeneproov positiivseks. Jürisoo sõnul tapab haigus just keskealisi või vanemaid puid, seega Raja tänava noorte puudega ei tohiks praegu midagi juhtuda.

Kui agressiivne jalakasurma vorm seikluspargi ääres surnud puu vallutas, pole veel selge. Sellekohane proov on laboris uurimisel. Liina Jürisoo sõnul ei pruugi seikluspargi ülejäänud jalakatega niipea midagi juhtuda, ent pole välistatud ka must stsenaarium, et haigus levib kiiresti.

Tartu seikluspargi juhatuse liige Ragnar Kekkonen rääkis, et on probleemist teadlik, ent kuna seikluspark tegutseb linnale kuuluval rendimaal, on sealsete puude hooldamine linna ülesanne.

Ta sõnas, et seikluspargi töötajad oskavad nüüd sealseid jalakaid jälgida ja saavad vajaduse korral kiiresti reageerida. Ta lisas, et enamik seikluspargi atraktsioone on kinnitatud puidust postide külge.

Tagasi üles