Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Happe joomise ja lapiku maa jätab Akadeemia teistele ajakirjadele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Akadeemiline vaatepilt: ajakirja Akadeemia toimetuse pika lauaga toas on kõige vanemate ja kõige värskemate ajakirjanumbrite taga humaniora ja socialia toimetaja Mart Orav (vasakult), peatoimetaja Toomas Kiho, naturalia toimetaja Kalle Hein ja universalia toimetaja Jaan Kangilaski. Pildistamise ajal olid toimetusest eemal tegevtoimetaja Indrek Ude, keeletoimetaja Triin Kaalep ja korrektor Kristin Sarv. | FOTO: Kristjan Teedema

Ajakiri Akadeemia hakkas ilmuma maikuus 80 aastat tagasi. Toimetus vaatab täna keskpäeval Tartu raeplatsil kirjandusfestivali Prima Vista telgis tagasi möödunud aastakümnetele ja esitleb värskeimat numbrit. Mõndagi kõneldavast ütles peatoimetaja Toomas Kiho välja intervjuus kaks päeva tagasi.

Mis paistab, kui heita pilk Akadeemia 80 aastale?

Enamik aastaid on tühjad, sest Akadeemia ei saanud ilmuda kevadest 1940. Kui nõukogude võim hakkas murenema, oli võimalik sellenimeline ajakiri taastada.

Küllap see, et Akadeemia kandis omal ajal Tartu vaimu, oli ka ajendiks, miks sellenimeline ajakiri hiljem Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna kuukirjana asutati.

Tellijaid võiks juurde tulla, sest on kahju, et nii häid tekste loeb nii vähe inimesi, ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Enne sõda ilmus Akadeemia aastatel 1937, 1938, 1939 ja 1940. Oma numeratsiooni loeme praegu alates uuest ilmumisest, seepärast on meil käimas 29. aastakäik ja mitte 80. Nii et tagasi on mõistlik vaadata nendele aastatele, mil Akadeemia ilmuda sai.

Praegu Eesti kirjanike liidu kuukirjana ilmuvat Akadeemiat annab välja sihtasutus Kultuurileht kultuuriministeeriumi toetusel.

Mis on toonasel ja tänasel Akadeemial ühist?

Lisaks nimele on ühtsed olnud üldised vaimsed printsiibid. Näiteks hoidumine väga päevakajalisest ja olustikulisest ning rõhumine pigem igavikulisusele. Akadeemiat eristabki teistest ajakirjadest see, et kui võtad välja mis tahes aastakäigust mis tahes numbri, kõlbab lugeda ikka. Vaatasin põhjalikult päris esimest numbrit ja võtsin kõige uuemasse numbrisse arvustuste rubriiki ülevaatesse tsitaate – kõlavad tänapäevaselt ka praegu.

Mille poolest erineb tänapäeval Akadeemia tegemine toonasest toimetamisest?

Teistsugune on poliitiline raamistus. Toona oli Akadeemia mingis mõttes võitlev ajakiri, ja kuigi ta püüdles samuti üldinimlikke ja ülddemokraatlikke väärtusi, oli ta tegelikult palju poliitilisem praegusest.

Toona oli kogu Tartu vaimsus selges opositsioonis Tallinnas võimul olnutega. Üks number, Jaan Tõnissoni 70. sünnipäeva tähistav Akadeemia erinumber, ju lausa konfiskeeriti, tsensuur kõrvaldas müügilt.

Opositsioonilisuse vaim toona oli kindlasti valdavam kui nüüdses 29 aastakäigus. Teiseks – praegune ajakiri ilmub 12 numbrit aastas ja on palju mahukam. Eks teemadering on ka vastavalt ajale muutunud ja osalt sügavamaks läinud, klassikaliste tekstide tõlkeid ja kommentaare on kindlasti rohkem kui enne sõda.

Kuidas on tänapäeval tsensuuriga?

Tsensuuri ja sisulisi ettekirjutusi ei ole praegu Akadeemia puhul küll mitte mingisuguseid olnud. Ainult kvaliteet on kriteerium.

Värskeimas numbris on teiste hulgas paar sellist kirjutist, mida on mõnelgi valus lugeda, mõtlen Jaak Jõerüüdi artiklit «Gustav Suits, Ernest Heming-way ja meie» ning araabia-islami keskaegset maksuraamatut. Milliseid lugejate hulgas pahameelt tekitanud artikleid tuleb meelde?

Eks on mõned ootused mõnel lugejal mõne artikli suhtes olnud kõrgemad sellest, mida autor on suutnud serveerida. Valusaid ja mõtlemapanevaid artikleid on ikka olnud.

Kas on pakutud avaldada selliseidki artikleid, mida võib panna võrdväärsena lapiku maa teooria käsitluste kõrvale?

Lapiku maa ja happejoomise artikleid me ajakirja ei ole pannud. Aegade jooksul on olnud ka selliseid autoreid, kes Einsteini teooriat püüavad ümber lükata.

Selliseid artikleid tuleb otsida teistest ajakirjadest. Püüame jääda teaduslikule alusele.

Akadeemia autorite hulgas on akadeemikuid. Kas neid on samuti tellijate hulgas?

Vaatasin just täna tellijate nimekirja üle, nende hulgas on ka akadeemikuid ja on neid ka meie kolleegiumi liikmete hulgas. Nii et meil on sõbralikud suhted Eesti teaduste akadeemiaga … Oli küll nii, et kui veebis hakkasid tekkima kodulehed, hõivas teaduste akadeemia domeeni akadeemia.ee ja ajakiri pidi võtma endale domeeniks akad.ee.

Kui palju on Akadeemial tellijaid?

Tellijaid on natuke alla tuhande.

Kas peatoimetaja on selle arvuga rahul?

Ei ole rahul, sellepärast me teemegi nüüd sooduskampaaniat: 80 aasta puhul 8 numbrit 10 euroga aasta lõpuni. Tellijaid võiks juurde tulla, sest on kahju, et nii häid tekste loeb nii vähe inimesi.

Mis paistab, kui Prima Vista telgis vaadata tulevikku?

Tulevikku vaadates loodame, et see leek, mis on esimese Akadeemia numbri peal ja mis on meie kujunduses praeguseni säilinud, põleb edasi. Ja praegu – ptui! ptui! ptui! – ei ole kustumise märke näha.

Ilmub Tartus

  • Ajakiri Akadeemia ilmub 12 korda kuus kultuuriministeeriumi toetusel Eesti kirjanike liidu kuukirjana Tartus aprillist 1989.
  • Toimetus esitleb värsket numbrit ja tähistab 80 aasta ilmumist esimesest numbrist täna kell 12 Tartu raeplatsil Prima Vista telgis.
  • Praeguse Akadeemia samanimeline eelkäija ilmus Tartus aastatel 1937–1940, väljaandjaks üliõpilasseltside vilistlaskogude liit.
Tagasi üles