Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teadussaates säranud õppur peab edu pandiks kutsekooli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Suure osa oma ajast veedab teadussaates «Rakett 69» kaasa löönud Gert Lees praegu Põllu tänaval Tartu kutsehariduskeskuses, kus ta õpib esimesel kursusel mehhatroonikat. | FOTO: Sille Annuk

Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala esimese kursuse õpilast Gert Leesi (21) on alati tehnika huvitanud. Väikese poisina meeldis talle asju lammutada ning vaadata, mis seal sees on, et mõista, kuidas need töötavad.

Kui Lees ei saa aru, kuidas miski töötab, jääb see teda häirima ning ta peab kasvõi interneti abil selgust saama, kuidas see toimib. See on põhjus, miks ta asus peale gümnaasiumi lõpetamist kutsekoolis õppima mehhatroonikat ehk eriala, mis seob omavahel elektroonika ja mehaanika.

Võit käeulatuses

Kutsekoolide õpilased on saanud ka varem teadussaates «Rakett 69» osaleda, kuid kuni äsja lõppenud hooajani selle vastu huvi ei tuntud. Selleks et kutsekoolinoori oma praktiliste teadmistega saatesse kaasata, saatsid saatetegijad mullu koolidesse eraldi kutsed, et sealseid nutikad õpilasi saatesse meelitada.

«Rakett 69» üks kohtunikest Riin Tamm tunnistas, et kutsekooliõpilane esialgu sügavat muljet ei jätnud, vaid tundus pigem tagasihoidlikum poiss.

Tartu kutsehariduskeskus pakkus ühe osalejana välja Gert Leesi, kes oli tollel ajal vaid kuu aega koolis mehhatroonikat õppinud. Esmapilgul kohtunikele tagasihoidliku mulje jätnud noormees pääses 15 parima hulka, kes said võimaluse saates osaleda ning püüda nii ülikoolikohta kui ka 10 000 euro suurust stipendiumi.

Saatest saatesse edasiliikumine tundus Leesile ühtäkki loomulik ning peagi avastas ta end finaalist, kus jäi napilt alla viis aastat nooremale Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassi õpilasele Karl Vilhelm Valterile. Viimane oli Rube Goldbergi masina tööle panemises veidi täpsem.

Masin pidi töötama 112 sekundit ja Valteri ehitatud seade töötas sellest ajast 0,1 sekundit vähem, Leesi oma aga 1,9 sekundit rohkem. «Kui nägin, et Karli masin pani ainult 0,1 sekundiga mööda, oli see suur üllatus ja mõtlesin, et kuidas saab nii täpne olla. Kindlasti oli mul kurb, kaotada on ikka valus, sest võit tundus juba kindel,» lausus ta.

Lees oli varem teadussaadet küll vaadanud, kui pidevalt ta seda ei jälginud. Kui ta oli veel gümnaasiumiõpilane, käisid noormehe paar klassikaaslast välja, et ta võiks saatesse minna.

«Sellel ajal ma seda nii tõsiselt ei võtnud. Vaatasin neid õpilasi seal ja nad tundusid nii targad. Ma ei arvanud, et olen võimeline neid ülesandeid ise lahendama,» meenutas Lees.

Palju sisu

Kutsehariduskeskuse õpilane oli saates rohelises meeskonnas. Mida saade edasi, seda enesekindlamaks ta muutus, kuna sai aru, et temast on võistkonnale kasu. See lisas omakorda kindlustunnet. Ja siis, kui igaühel tuli iseenda eest võistlema asuda, hakkas Leesile kohale jõudma, et on teistele võistlejatele oma praktiliste oskuste poolest tugev konkurent. Karl Vilhelm Valterit pidas Lees algusest peale suurimaks konkurendiks.

Saate «Rakett 69» üks kohtunikest teadur Riin Tamm tunnistas, et osalejate valimisel Gert Lees sügavat muljet ei jätnud ning noormees tundus pigem tagasihoidlik.

See, millised Leesi oskused nii meeskonna- kui ka individuaaltöös saates ilmnesid, avaldas Tamme arvates sügavat muljet. «Temas on nii palju sisu,» ütles ta. Tammele meeldis veel, et Lees oli tasakaalukas ega läinud keerulistes olukordades närvi, vaid pigem haaras mõne tööriista ja hakkas ehitama.

Edasi ülikooli

Lõppenud hooajal oli saatesse pürgijate seas esimest korda ka kutsekoolide noored. Lees arvas, et kutsehariduskeskuses õppijatel võivad olla põhikooli, gümnaasiumi või ülikooli õppurite ees teatud eelised.

Näiteks oskus oma kätega valmis ehitada see, mis tegelikult on peas olemas. Lees usub, et kuna on lisaks kutsekoolis õppimisele gümnaasiumi lõpetanud, andis see talle teatava edumaa. «Kui oled taibukas ja asju ehitanud, tunned tööriistu ja tead, kuidas lihtsamaid asju valmis teha, siis on kindlasti saates lihtsam,» ütles ta.

Auhinnaline teine koht kindlustas Leesile ülikoolikoha. Kui noormees järgmisel kevadel mehhatroonika eriala lõpetab, plaanib ta  kõrgkooli minna. Mida ta õppima asub, noormees veel ei ütle. Üks põhjus on selles, et «Rakett 69» on talle kaasa toonud koos uute tutvustega ka palju pakkumisi, kaasa arvatud tööpakkumisi. Seetõttu võivad plaanid muutuda.

Praegu on Lees seotud ühe teadusprojektiga Ahhaa keskuses, lisaks kutsuti teda suveks praktikale tudengisatelliidiprogrammi ESTCube-2. Väga palju kohustusi Lees endale võtta ei taha, sest soovib esmalt kutsekooli edukalt lõpetada.

Tagasi üles