Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Korda tehtavad koolid soodustagu laste kehalist aktiivsust

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mihkel Lees. | FOTO: Margus Ansu

Tartu linnal on eelarvestrateegia kohaselt plaan renoveerida järgmise 11 aasta jooksul kõikide Tartu põhikoolide hooned. Väärt eesmärk on kulukas, umbes 80 miljonit eurot (võrdluseks, linnaeelarve kogumaht 2017. aastal on u 160 miljonit eurot), ning selleks on plaanis kasutada ka laenuraha.

Koolimajade renoveerimisel tuleb mõista, et sedavõrd ulatuslik ja kallis ettevõtmine ei tohi hõlmata ainult sanitaarremonti, lihtsustatult lagede värvimist ja WC-pottide vahetust. Lastele sobivad ja uusi õpimeetodeid toetavad ruumid ning õpilaste kehalist aktiivsust soosivad suuremad ja väiksemad muutused peavad olema märksõnadeks.

Tuleb tunnistada, et me oleme oma koolikeskkondade ning -ümbruste mõtestamises terves Eestis alles üsna lapsekingades. Lisaks on iga kool erinev ja omanäoline – ühesuguseid täiustusi ei võimalda koolimajade erinevad planeeringud, samuti koolide erinevad soovid ja vajadused. Seega on iga kooli füüsilise keskkonna kujundamine nagu rätsepaülikonna õmblemine: keerukam kahtlemata, kuid istub pärast ka paremini.

Mitmetest Tartu koolidest juba leiab häid näiteid nii uusi õppemeetodeid soodustavatest kui ka laste kehalist aktiivsust suurendavatest lahendustest. Hansa kool saab juba 2015. aastast rõõmustada avatud õppeala, 380 ruutmeetri suuruse erinevalt liigendatava ruumi üle, kus tavalisele koolimööblile on lisandiks mugavad vaibad, eri värvi ja kujudega istumiskohad ning mitmesugused õppetööd toetavad tehnilised lahendused.

Tamme koolist leiab põrandatele joonistatud keksukastid ning 250-meetrise liikumisraja, mida läbides saavad õpilased koolimajas täita kehalist aktiivsust soodustavaid ülesandeid. Lisaks paigaldas kool ühte koridori ronimisseina, mis muutis igava ja tühja koridori üheks populaarsemaks kohaks koolis.

Toodud näited ei ole aga kaugeltki ammendavad ega pruugi sobida kõikidele koolidele. Seega on oluline, et iga uue koolimaja renoveerimisel mõtestataks konkreetse kooli võimalused ja vajadused. Sellesse tuleb rohkem kaasata ka lapsi endid, lapsevanemaid ning koolipersonale.

Samuti tuleb enne lähteülesande koostamist tõsiselt konsulteerida arhitektidega, sest linnaametnikud ei pruugi lihtsalt kõikide põnevate võimaluste peale ise tulla. Ekspertide kaasamine pole küll tasuta, kuid pigem kulutada väike lisasumma ja -aeg planeerimisele kui avastada pärast, et oleme lihtsalt üles vuntsinud igava ning vähese haridusliku lisaväärtusega keskkonna.

Olulised osad kooliga seotud keskkonnast on ka koolide ümbrus ning laste koolitee. Ideaalpildis võiksid kõikide koolide lapsed saada vahetundide ajal õues käia ning ka seal peaks lastele pakkuma liikumisvõimalusi.

Samuti ei saa süüdistada lapsevanemat, et ta toob oma lapsed autoga kooli, kui koolitee jalgsi või rattaga ei ole turvaline. Seega on tähtis, et võetaks prioriteediks ka kooliümbruste ja kooliteede liiklusohutuse parandamine ning kergliiklemise võimalused.

Need eesmärgid on kulukad. Aga hädavajalikud, et saaksime rääkida Tartust kui hariduspealinnast ning laste- ja noortesõbralikust linnast.

Tagasi üles