Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Veevärk kaevab vihmavee pärast enneolematut auku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ropkas on Tartu veevärk lasknud kaevata seitsme meetri sügavuse kaevandi, et ühendada üle meetrise läbimõõduga sajuveetoru. | FOTO: Margus Ansu

Terve eelmise aasta hoidis linnaettevõte Tartu veevärk linlaste, iseäranis autojuhtide meeli ärevil sellega, et kaevas üles küll Kastani, küll Riia tänava, siis askeldas Vabal tänaval ja lõpuks Tähe tänaval. Järg jõudis Aardla tänava otsani.

Nüüd ees ootav hoiab ka veevärgi töötajate meeli ärevil. Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et ees ootab tavatult suur kaevamine. Torutöid tuleb teha üle seitsme meetri sügavusel, et ühendada uus torustik varem paigaldatuga.

Kapp osutas, et uue toru siseläbimõõt on 1,2 meetrit. Eraldi hoolt nõuab korralik toestus, mis takistaks selle koogina lapikuks vajamist.

Sügavuse tõttu tuleb kaevandi kindlustamiseks võtta kasutusele tavapärasest karmimad abinõud. Ka tuleb vaadata taeva poole, et vihmavalingud tööd ei nurjaks.

«Pandud on suured tugiseinad, selliseid ei ole ma Tartus varem näinudki,» ütles Kapp. «Kaevik võetakse väga laialt lahti. Ohutus on ülioluline, sest sellisel sügavusel on riskid suured.»

Sellest kohast hakkavad läbi voolama vihmaveed, mis tulevad näiteks vaksali eest, aga ka Karlovast. Edaspidi jõuavad sinna ka Aardla tänavat pidi juhitavad sademeveed.

Kivilinna hädad

«Jumal saadab meile ikka sademeid. Elame selles mõttes heas vööndis, et on neli aastaaega ja taimed saavad kasvada,» rääkis Kapp. «Aga linnakeskkonna üha süvenev mure on, et paljud alad on kaetud. Põllule sadav vihm imbub ära, kõvakattega pinnal vesi pinnasesse ei imbu. Järjest enam on sajuvee kogunemisega muret.»

Kapp tõi näite: vanasti oli Tammelinnas krunt 600 meetrit, maja all 60 ruutmeetrit maad ja maja juurde tuli kruusatee. Aga nüüd on selle asemel asfalttee, vana maja asemel on uus 150-ruutmeetrine maja, mille juures ka kividega sillutatud sissesõidutee.

Kui vee immutamisest enam ei piisa, tuleb see koguda ja minema juhtida. Tartus oli pöördeline viimane sajandivahetus, sellest peale on järjest rohkem olnud vajadus vihmavett torustikesse juhtida. Reoveetorustikud ei suutnud kõike vastu võtta, peale selle oli reoveepuhasti asjatult üle koormatud.

2005. aastal sai linna üldplaneeringusse mõte, et sajuvesi kogutakse eraldi lahkvoolsetesse torustikesse. 2009. aasta aprillist on veevärgil ka kohustus maksta saastetasu kogu puhastit läbiva vee eest. Põhjusi, miks sajuvesi eraldi koguda ja ära juhtida, on mitmeid.

Linnakeskkonna üha süvenev mure on, et paljud alad on kaetud. Põllule sadav vihm imbub ära, kõvakattega pinnal vesi pinnasesse ei imbu. Järjest enam on sajuvee kogunemisega muret, ütles Toomas Kapp.

Tartu veevärk on teinud linnaosade kaupa projektid sajuvee kogumiseks. Linn on jagatud valgaladeks, mille kaupa käib torustike ehitus. Viimased korrektiivid projektidesse tehti möödunudsuviste juuli- ja augustikuiste suurte sadude tõttu.

Nüüdne kaevamine Ropkas on mulluste suurte tööde jätk. Kapp kahetses, et kõik ei sujunud päris hästi ja seepärast jätab liiklusele avatud Tähe tänava olukord soovida.

Sellel aastal on suured torutööd Aardla tänaval, kust sajuveetoru ulatub Soinastesse. Sealt jõuab järg Riia tänava lõiku Ravila ja Lunini vahel.

Niisamuti jätkub sajuveetorustiku ehitus Vaksali tänaval.

«Aardla tänavale paigaldatakse üle kilomeetri torustikku, see loob tervele Tammelinnale eelvoolu,» ütles Kapp. «Soinaste peaks olema sügiseks valmis. Üle-eelmisel aastal ma veel ei julgenud unistada, et Ropka ja Tähe eelvoolud saavad ära tehtud.»

Madalate alade probleemid

Kapp lisas, et suurte torustike ehituse kõrval tuleb tegelda ka paikadega, mis kipuvad looduslikult suurvee käes kannatama. Selline on näiteks madalal asuv Supilinn, kuhu on ehitatud topeltlahendus. Madala veega voolab sajuvesi ise ära, peaks jõgi aga kõrgele tõusma, pumbatakse vesi üle.

Samasugune topelttorustik on Roosi tänavas. Selline on kavas ehitada ka Raatuse tänavale, kus vesi koguneb «kaussi» ja on uputanud üht keldrigaraaži. Et selle projekteerimisel on mõndagi valesti läinud, võiks Kapp jutustada pikalt.

Kõrval olevalt skeemilt on näha, et Tartus on suured alad, kust sajuvett eraldi kokku ei koguta. Kapp selgitas, et uusi alasid ühendatakse lahkvoolse torustiku külge vajadusi kaaludes.

«Kesklinnas on tänavad valmis ja palju roheala, pole tungi torustikku arendada,» ütles Kapp. «Mõistlik on seda teha uusarendustel ja nendel pindadel, kus on palju asfalti. Ropka tööstuspiirkonnas on efekt palju suurem.»

Peale sajuveetorustike ehituse tuleks Kapi sõnul mõelda ka võimalusele vett immutada. Kõikjale see lahendus ei sobi.

/ Graafika Artur Kuus

Kas tänavatelt kogutav sajuvesi on puhas?

Kui tänavad on puhastatud, on ka sajuvesi üldjuhul puhas ja seda ei ole mõistlik eraldi puhastada, nagu ütles Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp. Kevadvetes on soolasid, kuid Kapi sõnul pole kahjulik sool, vaid see, et soola ja naastrehvide koosmõju lõhub tänavakatet ja sellest on ka kogunenud sajuvees heljumit.

Seda hakkab tekkima kohe, kui on alanud naastrehvide aeg.

Suurema liiva peavad kinni liivapüünised, on ka õlipüüdurid.

Kapi sõnul on eraldi trend maailmas, et rahvarohketest kohtadest, nagu näiteks meie Rüütli tänav, ei koguta sajuvett lahkvoolsesse torustikku. On okset, uriini ja muud ollust, mida on õigem sajuveega suunata ühisvoolse torustiku kaudu puhastisse.

«Sajuvett jälgime aasta ringi, üldjuhul vastab see normidele,» kinnitas Kapp.

Tagasi üles