Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Näitusel müttavad nähtamatud vene karud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ivan Šiškini maalietüüd «Mets» (vasakul) ja Ivan Aivazovski maal «Aju-Dag». | FOTO: 2 x repro / Margus Ansu

Tartu kunstimuuseum seadis oma kogust väikeseks väljapanekuks vene kunstiajaloo suurte nimede loomingut.

Putinliku Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarel Jalta lähedal asub 572 meetri kõrgune mägi, mis on saanud oma nime Aju-Dag ehk Karumägi krimmitatarlaste legendist.

Ühe iidse jutu järgi otsustanud kohutavalt hirmus karu, kes jättis endast maha ohvrite verest raja, jääda sinna kaunisse kanti alatiseks elama. Aga kui ta vee kohale jooma kummardus, ei tõusnud ta enam iial: merejumal muutis ta mäeks.

Maailmakuulus vene meremaalija Ivan Aivazovski on selle mäe maalile jäädvustanud, mõistagi koos merega. Vaadata saab seda nüüd Tartu kunstimuuseumis äsja avatud näitusel.

Omaette lugu on samal näitusel seinale pandud maastikumaalija Ivan Šiškini maalietüüdiga «Mets». Silm hakkab justkui iseenesest otsima karusid, sest meelde tuleb sama kunstniku kõige kuulsam teos «Hommik männimetsas» (1889), mida üldrahvalikult nimetatakse «Kolmeks karuks», kuigi karusid on neli.

Mõningatel andmetel maalis Šiškin maailmakuulsa männimetsapildi Narva-Jõesuu lähedal, kuid ilma karudeta. Need lisas maalile tema kolleeg Konstantin Savitski. Äsja avatud näitusel on vitriinis Šiškini pliiatsivisand osaliselt kuivanud okstega männist. Samasugune puu on karumaali keskel.

Lisaks nähtamatutele karudele on väljapanekus ka silmaga nähtavaid loomariigi esindajaid.

Kunstnike ühendus Kukrõniksid on kapitalismi pilamiseks joonistanud karikatuuri (tušš ja akvarell paberil, 1953), mille keskel on talleke ja tema ümber purelevad hundid. Kitsetalle kere on joonistatud kanistrina, mille küljele on vene keeles kirjutatud «Iraani nafta», huntide kaelas on kikilips ja peas läikivmust silinderkaabu, nagu oli tavaks nõukogude ajal kujutada kapitaliste.

Neid teoseid nagu ka mitme teise kunstniku loomingut saab vaadata Tartmuse kolmandal korrusel projektiruumis näitusel «Aivazovskist Kabakovini». See on lisa näitusele «Ebamugavad küsimused», mis avati kuu tagasi esimesel korrusel. Mõlema kuraator on Tartmuse töötaja, kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova.

Esimesele korrusele on ta toonud Venemaalt selliste noorte kunstnike teoseid, kes käsitlevad meie suures naaberühiskonnas ebasoosingus teemasid, kaasa arvatud võimu kriitika.

Äsja avatud väikeväljapanekus kolmandal korrusel leidub meie idanaabrite kunstiajaloo tähtkunstnike loomingu näiteid.

Näituse saateks on kirjutatud, et Tartu kunstimuuseumil ei ole kunagi olnud vene kunsti kogumise kindlat plaani ega eesmärki, ent ometi on neist erinevaid teid mööda muuseumi kogusse jõudnud mitmekülgne valik.

Projektiruumis

  • Tartu kunstimuuseumi projektiruumis (Raekoja plats 18) on avatud näitus «Aivazovskist Kabakovini. Idanaabrid Tartmuse kogudes».
  • Väljapanekus on Ivan Aivazovski, Aleksandr Deineka, Natalja Gontšarova, Mihhail Larionovi, Jelizaveta Kruglikova, Ilja Kabakovi, Kukrõniksite (Mihhail Kuprijanov, Porfiri Krõlov ja Nikolai Sokolov), Vladimir Makovski, Vera Muhhina, Dmit-ri Prigovi, Valentin Serovi, Ivan Šiškini, Vassili Tropinini jt loomingut.
  • Näitust saab vaadata 21. maini.
Tagasi üles