Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uued suured vallad tulemas. Aga kes seal tööle hakkab, ei ole veel suurt teada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Haaslava vallavanem Priit Lomp selle vallamaja pööningule igaks juhuks tallele pandud vana laua taga ei tööta. Kevadel algab pööningul ehitus ning tulevase Kastre valla ametnikud saavad seal tööruumid. | FOTO: Margus Ansu

14 Tartumaa omavalitsust ja üks Valgamaa omavalitsus on vabatahtlikult ja kindlalt otsustanud sügisel leivad ühte kappi panna. Kuidas elu uutes omavalitsustes käima hakkab? Ainsana on uue vallavalitsuse kondikava tulevasel Kastre vallal.

Haaslava, Mäksa ja Võnnu valla ühinemisläbirääkimised on peetud ja Kastre valla moodustamine otsustatud. Kuid kolme valla juhtide koosolekud ja nõupidamised jätkuvad. «Vallamaja tuleb suuremaks ehitada, praegu käib projekteerimine,» selgitas Haaslava vallavanem Priit Lomp.

Kastre valla keskuseks-vallamajaks saab Kurepalus 1897. aastal valminud praegune Haaslava vallamaja. Et senisest suurema vallavalitsuse ametnikud ja teenistujad sellesse majja ära mahuksid, projekteeritakse hoone pööningule uusi tööruume. Üsna kolavabale pööningule viib kitsast ruumist redeli moodi väike trepp. «Ega midagi erilist veel vaadata ole, siin pole elektritki,» märkis vallavanem pööningul.

Viis osakonda

Kui kõik läheb kava järgi, hakkavad ehitajad pööningul tööle hiljemalt mais, sest uuest aastast on uusi ruume juba vaja.

Korralik teisele korrusele viiv trepp tuleb vallamaja peaukse ees olevasse avarasse koridori. Katus saab katuseaknad, kahele poole katuse äärde tuleb kaks suuremat kabinetti, lisaks ehitatakse üks kabinet katusealuse ühte otsa. Pööningu teise poolde on kavandatud suurem nõupidamisruum.

Kõik suuri sarikaid toetavad vanad jämedad talad jäävad alles, kaks korstnat aga kaovad, sest vallamaja pole enam ammu ahiküttega.

Haaslava vald on vallamaja pööningu väljaehitamise võtnud enda peale, eelarves on selleks tööks 85 000 eurot. «Kui ehitus läheb kallimaks, peame Mäksa ja Võnnu juhtidega nõu,» ütles Priit Lomp.

Praegu on Haaslava vallamajas kümme arvutiga töökohta, alumisele korrusele saab neid veel viis juurde teha. Ülemisele korrusele on kavandatud üheksa töökohta.

Erinevalt teistest ühinevatest omavalitsustest on Haaslava, Mäksa ja Võnnu valla ühinemisläbirääkimiste pidajatel valmis ka uue vallavalitsuse kondikava. «Oleme ühel meelel selles, et Kastre valla ametnike hulk peab jääma enam-vähem sama suureks, kui on praegu kolme valla ametnike hulk kokku,» ütles Priit Lomp.

Kes Kastre vallas siis peale vallavanema tööle hakkavad? Abivallavanemaid seal ette nähtud pole. «Meil polnud eesmärgiks tekitada valda uusi juhtimistasandeid,» selgitas Priit Lomp. «Vallas töötavad vallavanem ning viie osakonna ametnikud ja teenistujad, lisaks hoolekandetöötajad, kes pole ametnikud.»

Üks osakondadest on kantselei, kus hakkavad tööle vallasekretär, õigusspetsialist, kolm vallasekretäri abi ja menetlus­­spetsialist. Ühe vallasekretäri abi töökoht on Kurepalus asuvas vallamajas, kahel tema kolleegil aga teenuskeskustes ehk Mäksal ja Võnnus.

Sotsiaalosakonna moodustavad juhataja, lastekaitsespetsialist ja kolm piirkondade sotsiaaltöötajat. Finantsosakond koosneb juhatajast ja kahest raamatupidajast. Arendusosakonnas hakkavad tööle arendusspetsialist, maaspetsialist, haridus-kultuurispetsialist ja teabespetsialist. Majandusosakonna moodustavad ehitus­­spetsialist, haldusspetsialist ja keskkonnaspetsialist.

«Selline peaks Kastre vallavalitsuse struktuur olema, aga kes täpselt ja kui palju inimesi siin tööle hakkab, otsustavad uue valla valitsus ja volikogu,» täpsustas Priit Lomp.

Kuuest omavalitsusest moodustuva Elva vallavalitsuse koosseis veel teada pole. Jaanuaris peetud nõupidamise ülevaates on kirjas, et ühinemislepingu järgi eristatakse Elva valla juhtimise struktuuris, lihtsamalt öeldes uues vallavalitsuses, poliitikakujundamise ja strateegilise juhtimise tasandit ning haldamise ja teenuste osutamise tasandit.

Mitu abivallavanemat?

Poliitikakujundamise ja strateegilise juhtimise tasandi moodustavad vallavanem ja abivallavanemad, neid võiks olla kaks kuni neli. No mitu siis ikkagi?

«Abivallavanemate arv on puhtalt poliitiline küsimus,» vastas Elva linnapea Eva Kams. «Meie teeme vallavalitsuse soovitusliku struktuuri. Kui sügisel asuvad ametisse uus vallavanem ja uus volikogu, siis nemad otsustavad, milline hakkab valla­valitsus välja nägema.»

Elva valla poliitikakujundamise ja strateegilise juhtimise tasandi moodustavad vallavanem ja abivallavanemad, neid võiks olla kaks kuni neli.

Esialgse kava järgi on Elva vallavalitsuses viis osakonda, midagi täpsemat otsustatud pole. «Ametnikest teame küll, keda on vaja,» rääkis Eva Kams. «Praegu on valdades osa töötajaid dubleeritud, tulevikus pole kindlasti vaja kuut vallasekretäri. Aga täiesti puudu on näiteks teespetsialist, seda pole üheski omavalitsuses.»

Iga päev vajalikke avalikke teenuseid hakkavad senistes valdades osutama teenuskeskustes töötavad inimesed. «Kõige tähtsam on sotsiaalteenus ja see peab kohapeale jääma,» kinnitas Eva Kams.

Kus teenuskeskused asuma hakkavad, pole otsustatud. «Ei julge veel öelda, kas need on mõistlik jätta vallamajja või on õigem teha teenuskeskus hoopis näiteks raamatukokku,» märkis Eva Kams.

Ta lisas, et Elva vallavalitsuse koosseisu arutelud käivad ning kui omavahel kokkuleppele jõutakse, jagatakse infot ka avalikkusele.

«Kevadeks peab vallavalitsuse struktuur teada olema,» ütles linnapea. «Märts on käes, aeg jookseb, tegemist on palju.»

Tegemiste hulka kuulub ka Elva linnavalitsuse hoones tegutsevatele üürnikele teadandmine, et neil tuleb uued ruumid leida, sest uue valla töötajaid on rohkem kui Elva linnavalitsuses praegu. Üürnike hulgas on ajalehe Elva Postipoiss toimetus ning lümfoloogia- ja füsioteraapiakeskus. Viimastel on tähtajaline leping. «Neil on teada, et me ei saa lepingut enam pikendada,» ütles linnapea.

Sundliitmiste segadus

Ühinemislepingud on allkirjastatud ka Tartu, Laeva ja Piirissaare vallal ning Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vallal. Nende kahe uue omavalitsuse vallavalitsustest aga veel rääkida ei saa.

«Vallavalitsuse struktuuri pole, sundliitmisega tulevad ju Pala vald ja Kallaste linn meile juurde,» selgitas Alatskivi vallavanem Andu Tõrva. «Sellest me ei tagane, et valla keskus tuleb Alatskivile, kuigi Kallaste nõuab seda endale. Loodan, et juulis on uue vallavalitsuse struktuur olemas, kindlasti tuleb see suurem kui praegu.»

Ka tulevase Tartu vallavalitsuse kavandamine seisab sundliitmiste taga, sest valitsus tahab selle suure omavalitsusega liita Jõgevamaa Tabivere valla. «Uue vallavalitsuse struktuuri pole, sest ei tea ju, kui suur tuleb valla territoorium ja kui palju on seal elanikke,» ütles Tartu vallavanem Aivar Soop.

Kastre vald

  • Ligi 5100 elanikuga Kastre valla moodustavad Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald. Kava järgi hakkab uue omavalitsuse vallavalitsuses tööle 22 ametnikku-teenistujat ning hooldustöötajad.
  • Praegu on Haaslava vallavalitsuses ametis 9 inimest: vallavanem, vallasekretär, maa- ja ehitusnõunik, majandus- ja keskkonnanõunik, finantsjuht, sotsiaalnõunik, hoolekande vanemspetsialist, vanemraamatupidaja-registripidaja ja kultuurinõunik.
  • Mäksa vallavalitsuses töötab 14 inimest: vallavanem, vallasekretär, ehitus- ja keskkonnanõunik, sotsiaalnõunik, lastekaitsespetsialist, majandusnõunik, finantsnõunik, raamatupidaja-registripidaja, kultuuritööspetsialist, maakorraldaja, arendusspetsialist, majandustööline, hooldustöötaja ja arvutispetsialist.
  • Võnnu vallavalitsuse ametnike-töötajate nimekirjas on 9 inimest: vallavanem, vallasekretär, ehitusnõunik, pearaamatupidaja, sotsiaalnõunik, vallavanema abi, vanemraamatupidaja, vanemregistripidaja ja lastekaitsespetsialist.

Allikad: Haaslava, Mäksa, Võnnu valla koduleht

Elva vald

  • Ligi 14 700 elanikuga Elva valla moodustavad Elva linn ning Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu ja Palupera vald. Uue valla­­valitsuse struktuuri koostatakse.
  • Praegu töötab Elva linnavalitsuses koos ühinemiskoordinaatoriga 21 inimest: linnapea, abilinnapea, arendusjuht, linnasekretär, õigusnõunik, sekretär, registripidaja, sotsiaalosakonna juhataja, hoolekandespetsialist, lastekaitsespetsialist, linnamajandusosakonna juhataja, keskkonnaspetsialist, ehitusspetsialist, kinnistuspetsialist, kalmistukorraldaja, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, finantsspetsialist, raamatupidaja ja IT-nõunik.
  • Konguta vallavalitsuse töötajate nimekirjas on 10 inimest: vallavanem, ehitus- ja maanõunik, sotsiaalnõunik, arendus- ja keskkonnanõunik, vallasekretär, raamatupidaja-asjaajaja, bussijuht, sotsiaalmaja perenaine, koristaja ja heakorratöötaja.
  • Puhja vallavalitsuses töötab 14 inimest: vallavanem, vallasekretär, maa- ja ehitusnõunik, majandusnõunik, sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja, registripidaja, bussijuht, koristaja, kaks sotsiaalhooldustöötajat, kalmistuvaht, ohtlike jäätmete vastuvõtja ja heakorratöötaja.
  • Rannu vallavalitsuse töötajaid on 5: vallavanem, sotsiaal­­nõunik, finantsnõunik, vallasekretär ja ehitusnõunik.
  • Rõngu vallavalitsuse töötajate nimekirjas on 12 inimest: vallavanem, vallasekretär, vallasekretäri abi, arenguteenistuse juhataja, keskkonnateenistuse juhataja, sotsiaalteenistuse juhataja, ehitusteenistuse juhataja, koristaja, kalmistuvaht, abitööline, tehnikajuht ning noorsoo- ja sporditööspetsialist.
  • Palupera vallavalitsuse töötajate nimekirjas on 5 inimest: vallavanem, vallasekretär, vallasekretäri abi, pearaamatupidaja, sotsiaalnõunik, maakorraldaja.

Allikad: Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu ja Palupera valla ning Elva koduleht

Tagasi üles