Kindel: Piirissaarel kütitud elukas osutuski šaakaliks

Šaakal. Pilt on illustratiivne. Foto: AFP / Scanpix

Oktoobri lõpus kirjutas Tartu Postimees, et Piirissaarel metssigu jahtinud Meeksi jahiseltsi kütid olid Piiri küla kalmistu lähedal tabanud kiskja, kelle puhul oli alust arvata, et tegemist on šaakaliga. Tabatud isend saadeti uurimiseks keskkonnaagentuuri ning nüüd saab kinnitada: lastud loom oli tõepoolest šaakal.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili sõnul oli tegemist alla aasta vanuse loomaga, mis tähendab seda, et ilmselt asustab Piirissaart terve pesakond šaakaleid. Ka jahimehed olid märganud kokku kolme isendit, neist kaks pääses põgenema.

Kuigi seni on Eestis elavatest šaakalitest tulnud teateid ennekõike Lääne- ja Pärnumaalt, usub Männil, et loomad (ilmselt üks paar, emas- ja isasloom) rändasid Piirissaarele möödunud talvel üle jää just Eestist, mitte aga Venemaalt. See tähendab seda, et ilmselt võivad šaakalid elutseda ka Peipsi järve äärsetes roostikes, kuigi teateid nende kohta sealt tulnud ei ole.

Peep Männili sõnul ei plaani keskkonnaagentuur Piirissaarel spetsiaalset šaakaliseiret teha. Šaakalite elutsemine saarel on fakt, kuid samas on võimalik, et kui järv jäätub, rändavad loomad mandrile tagasi – just talv on šaakalitel kõige aktiivsemaks liikumisperioodiks.

Kuigi šaakal on Eestis võõrliik, tohib neid vastavalt jahiseadusele küttida 1. novembrist veebruari lõpuni. Et aga Piirissaare šaakal oli tabatud mõned päevad enne lubatud aega, algatas keskkonnainspektsioon looma lasknud Meeksi jahiseltsi küttide suhtes menetluse. Hetkel see menetlus veel käib.