Eelmisel nädalal vahistas Tartu maakohus Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel 37-aastase mehe, kes tabati 29. oktoobril Tartus joobnuna autoroolist. Peale purjuspäi sõidu on mehele esitatud kahtlustus politseiametnikule kallaletungimises, kuna ta ründas kinnipidamisel politseiautos korrakaitsjat.
Kriminaalasjas menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva väljendas prokurörina ja kodanikuna heameelt, et Tartus ja Tartumaal on purjuspäi auto juhtimine statistika järgi vähenenud üle 25 protsendi. Selle taga on Lõuna ringkonnaprokuratuuri Lõuna prefektuuri veidi üle aasta kestnud koostööprojekt, mille tulemusel kasutatakse ära seaduse võimalusi ja taotletakse roolijoodikutele kohtus karmimat karistust.
«Suures plaanis on Tartus ja Tartumaal toodud kohtu ette enamik veel aasta tagasi vabaduses viibinud korduvatest roolijoodikutest, neist mitu on saadetud kinnipidamisasutusse järele mõtlema,» rääkis Liiva. Prokuratuur on tema sõnul edastanud joobnud peaga rooli keeranutele lihtsa sõnumi: kui vabanedes kordate oma tegu, järgneb karistuseks uus ja juba pikem vangistus.
Advokaadid kahtlevad sageli, kas alkoholisõltlast saab parandada. Ringkonnaprokuröri vastuväide on aga ühene: riik ei saa keelata, kui keegi soovib elada lühikest elu, vaadates läbi pudelipõhja. «Küll saab riik karistuspoliitika abil anda hinnangu neile, kes alkoholijoobest süvenenud hoolimatusest enda ja teiste kaasliiklejate vastu istuvad purjuspäi rooli.»
Tartu ja Tartumaa praktikast selgub, et inimene, kel on kehtiv karistus liiklusseaduse raske rikkumise eest, riskib alkoholijoobes rooli istudes vähemalt kahekuulise vangistusega. «Korrakaitsjate eesmärk ei ole ilmtingimata kedagi karistada, küll aga tagada, et liikluses osalevad inimesed jõuaksid õhtuks turvaliselt koju,» rõhutas Liiva.
Tartu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Anita Peiponen lisas, et Tartumaa suund taotleda kriminaalses joobes tabatud juhtidele karmimat karistust on üks tõenäolisemaid põhjusi, miks tänavu on alustatud kriminaalmenetlusi tunduvalt vähem kui mullu. Seejuures on kontrollitud juhtide arv jäänud üldjoontes samaks, lisas Peiponen.
«Üha enam märkavad liiklejad enda ümber ebastabiilse sõidumaneeriga juhte ja annavad neist politseile teada või takistavad ise joobes juhi rooli istumist, andes nii panuse liikluskultuuri paranemisse.»