Praegu Jõgeva linna sõlmpunktiks olev raudteejaam tekkis 140 aastat tagasi pea tühja koha peale. Asula kerkis sinna pärast raudteejaama ehitamist ning võttis veel mitukümmend aastat, enne kui alev linna mõõtmed ja ka nime sai. Ajalugu uurides selgub, et tegelikult on raudteejaama ja seega ka Jõgeva linna praegune asukoht ühe kohaliku mõisniku jonni tulemus.
Tellijale
Mõisniku jonn sünnitas Jõgeva linna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguse Jõgeva raudteejaama kõrval tegutseva Betti Alveri muuseumi direktor Toomas Muru teab rääkida, et ligi 150 aastat tagasi, Tapa-Tartu raudteelõigu ehitamise ajal oli konkreetne ettekirjutus raudteejaamade asetsemise kohta. Nimelt pidi iga viiekümne versta järel olema üks jaam. Selle järgi tulnuks raudteejaam ehitada praegusest Jõgeva jaamahoonest hoopis kaks kilomeetrit Tallinna poole.