Kartulikasvatajad võitlevad lehemädaniku ja uputusega.
Liigne niiskus rikub kartulisaaki
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
3. august 2016, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külitses Saare-Anni talus kartulikasvatusega tegelev Einar Saar tõdes, et väga muutlike ilmaolude tõttu hakkas sel aastal kartuli-lehemädanik taimedele kergesti külge. «Niiskust on sel aastal tavapärasest rohkem ja neil, kel kartul on madalate kohtade peal, on saak praeguseks selle pärast pea hävinud,» sõnas ta.
Saare-Anni talu saak lehemädaniku tõttu ei kannata, sest selle haiguse vältimiseks pritsitakse seal kartulipõlde taimekaitsevahendiga. Siiski tunnistas Einar Saar, et on pidanud tänavu põldudel haigustõrjet tavapärasest tihedamini tegema.
Vaovahed vett täis
MTÜ Eesti Kartul juhatuse liige Gustav Põldmaa ütles, et tänavuse saagikuse võtmeküsimus oli ajastus. «Pritsima peab, sellest ei pääse. Kui esimene pritsimine tehti õigel ajal, ei juhtu saagiga suurt hullu midagi,» märkis ta.
Nii Einar Saar kui ka Gustav Põldmaa lisasid, et lehemädaniku süü tõttu saagi hävimine on peamiselt väikeste kartulikasvatajate mure, sest potipõllumees tavaliselt taimekaitsevahendeid üldse ei kasuta.
Nende sõnu kinnitas Rakke-Lauri talu perenaine Heili Pitilimov, kes kasvatab kartulit kahel hektaril. Et Pitilimov on pigem väike kartulikasvataja, ei pea ta vajalikuks kartulipõllul haigustõrjet teha. «Tuleb tunnistada, et varase kartuli pealne läks kiiresti mädaniku nahka. Sordid «Gala» ja «Adretta» kannatasid enim,» rääkis Rannu kandi kartulikasvataja.
Pitilimov lisas, et lehemädanik pole sel aastal kartulipõldudel ainuke kurjategija. «Viimasel ajal on nii palju sadanud, et kõik vaovahed on vett täis. Mädanik hakkab juba mugulani jõudma,» ütles taluperenaine.
Ta selgitas, et liigvesi kahjustab kartulimugulaid ning see mõjutab ennekõike saagi säilimist. «Praegu on veel raske ennustada, kui palju vihmavesi saagile kurja teha jõuab. Praegu tundub, et «Laura» annab vahest kõige parema saagi ning see sort peaks talvel ka kõige paremini säilima. Teiste sortide kohta on veel vara midagi prognoosida,» lisas Pitilimov.
Gustav Põldmaa selgitas, et liigniiskuse vältimiseks peaks olema põld enne korralikult haritud – sügavkobestatud – ning vaod peaksid olema kõrged.
«Loomulikult pole väikestel põllupidajatel kõiki vajalikke põlluharimisriistu, kuid sellisel juhul tasuks mõelda põllu rajamist kallaku peale, kus vesi saaks ära voolata,» rääkis Põldmaa. «Pean tunnistama, et mul enda põldudel on ka paaris kohas lohk, kus jääbki kartul maha. Pole mõtet omale mädanikku salve kaasa korjata.»
Peet peab vastu
Einar Saar tunnistas, et tänavune suvi on varasemate aastatega võrreldes veidi kiiremini edenenud.
«Saaki hakkasime korjama tavapärasest umbes nädala varem. Muidugi me panime kartuli ka sel aastal üsna varakult maha,» lisas ta.
Rakke-Lauri talu perenaise arvates ei ole suvi aedvilja kasvatamist üldse soosinud.
«Ilmaolud on olnud väga heitlikud. Kord on pikalt kuiv, siis jälle uputab vahetpidamata. Näiteks hernes oli meil sel aastal väga nigel. Ei saanud korralikku saaki, sest nii pikalt oli kuiv. Kapsal on ka mädanik küljes. Punapeet on niiskusele kõige paremini vastu pidanud,» iseloomustas Pitilimov olukorda oma aiamaal ja põldudel.