Valmistudes kaldaäärset promenaadi edasi ehitama, on Tartu linn võtnud nõuks korda teha ka Väike-Turu tänava ääres asuva isetegevusliku bussiparkla, mis on seal olnud sestpeale, kui vana bussijaama ala hoonestati.
Linn plaanib bussiparkla rendile anda
17. mai 2016, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks küsimus on, kuidas kergliiklustee ja bussiparkla kõrvuti ära mahuvad.
Tartu abilinnapea Valvo Semilarski selgitas, et linn annab maa kirjalikul enampakkumisel rendile, et sinna saaks rajada bussidele parkla.
Üürile antava maa pindala on 3000 ruutmeetri. Seal peaks ruumi olema 18–20 bussi parkimiseks. Praegune ajutine parkimisala on kavas ümber ehitada korrastatud turvaliseks ja keskkonnatingimustele vastavaks parklaks. Maa antakse üürile kümneks aastaks ning üürnik kannab kõik parkla rajamise ja korrashoiuga seotud kulutused.
Parkla juurde tulevad kava järgi ka esmased olmeruumid.
«Oli kunagi kaalumisel, et võibolla võiks parkla olla sama haldaja käes, kes haldab bussijaama. Estiko on selle andnud Sebele,» rääkis Semilarski. «Linnavalitsus tahab selguse huvides teha konkursi.»
Ta jätkas, et linnaruumi korrastamisel oleks niisugune samm suureks abiks, sest metsikult pargivad bussid seal niikuinii, kuid nüüd annab muutus võimaluse piirata maakonnabusside seismist Ahhaa keskuse ees, mis võiks siiski olla ekskursioonibussidele. Samas saavad korrastatud parklas vajaduse korral seista turismibussidki.
«Konkursi võitja saab korraldada ka valve,» leidis Semilarski.
Promenaadi ehitus jätkub
Semilarski ütles, et soov on projekteerida kergliiklustee Võidu sillast Karlova sadamasse.
Arutelusid on seejuures olnud selle üle, kas veeteede ameti sadam peab olema kesklinnas ja mis saab sadamaraudtee seni säilinud rajatistest katlamaja ja jõe vahel.
Veeteede ameti maatükiga on Semilarski sõnul lihtne: kui jõekallast pidi sealt krundilt läbi liikuda ei saa, tuleb minna ümber.
«Sama küsimus on Siili tänavas, kus linn on andnud loa rajada elamud jõe äärde. Naljakas oleks, kui läheksime sinna jõe ja majade vahele rajama nelja-viiemeetrist promenaadi. Seal tuleme ka ilmselt tee peale välja,» ütles Semilarski.
Mis saab raudteerajatistest, selle kohta lahendust ei ole. Soov midagi nendest säilitada on.