Kuigi aastavahetusel erutas enamiku tartlastegi meeli uue raha euro kasutuselevõtt, täitus 1. jaanuaril teinegi suur ootus: liinile tulid bussifirma Sebe uued punased ühtse kujundusega bussid. Ilusad, soojad, puhtad, mugavad, selgete liininumbritega ees, taga ja küljel, ei oldud kitsi tunnustust jagama ka muidu pahameelest kihisevas internetikommentaariumis.
Ent nii nagu euro ei too iseenesest kaasa lusti ja lillepidu, ei olnud üksnes uued bussid need, mida oodati. Eeskätt oodati ikka paremat bussiliiklust.
Bussisõitjaid huvitab kõigepealt piisavalt tihe ja täpne graafik, kiire kohalejõudmine sihtpunkti, võimalikult paljude linlaste vajadusi arvestav marsruut. Bussi tahetakse mahtuda ka tipptunnil, pääseda sinna lahedalt lapsevankri, kepi ja ratastooliga. Kui kõigele sellele lisandub meeldivais rõivais bussijuhi viisakus ja abivalmidus, nagu ilmnes juba esimesel bussinädalal, võiks tõesti öelda, et oleme siin Tartus millegi suurega hakkama saanud.
Eeldused selleks on olemas, seda enam, et erinevalt GoBusi ajast on nii piletimüük kui ka marsruudid ja graafikute koostamine linnavalitsuse vastava teenistuse pädevuses. Ehk siis nii, et Sebe bussid sõidavad sinna, kuhu öeldakse, nii sageli ja nii kaua, nagu on linn ette näinud.
Uue vedaja tulek sattus paraku aega, kus oma võimekuse esitlemisele seadsid piiri lumeuputusest tingitud rängad teeolud, mistõttu osa busse hilines või jättis sõidukordi vahele. Kui ebameeldiv see tööle hilinejale ka poleks, looduse seatud takistuste vastu rahapuuduses linn päevapealt ei saa. Ent on asju, mille kordaseadmist loodusjõud kuidagi takistada ei saa.
Halva üllatusena avastasid sõitjad üsna pea, et jätkub mõnede liinide krooniline häda: mitu bussi läbivad ühe peatuse paari-kolmeminutise vahega ja uut tulekut tuleb oodata paarkümmend minutit või kauemgi. On liine, kus buss käib väga pika vahega või lõpetatakse sõit liiga vara, keeruline on pääseda ühest linnajaost teise jne.
Mis veel teeb bussiliikluse heaks, nii et ka autoga inimene bussi eelistaks? Eks ikka see, kui sellest on abi mitmesuguste käikude tegemisel ja asjade ajamisel.
Millegipärast arvatakse aga Tartus, et linlane istub pühapäeviti kodus, õhtul huvitab teda vaid televiisor ja mitmepalgelisest ööelust ei taha ta midagi teada.
Hei, inimesed raekojas, tundke rohkem huvi, mida kodanikud tahavad ja vajavad!
Olge ka paindlikud erilisi päevi märkama. 23. detsembril lubati kalmistuist mööduvaile liinidele panna lõõtsbussid, et rohked küünlasüütajad pärale jõuaksid. Ometi on hoopis jõululaupäev ehk 24. detsember see päev, mil lausa hordidena kalmulistele külla minnakse, meil aga sõitsid bussid pühapäevase graafiku järgi.
Nüüd on linnavalitsuse teha, et rõõm meeldivaist bussidest ei manduks kaua kuuldud virinaks halva liikluskorralduse üle. Tehke ära see suur tegu, et võiksime olla oma Tartu üle uhked!