Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kunstilinn Tartu. Protsendiga ja ilma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tiit Kaunissaare | FOTO: Postimees.ee

Eestis avalike uusehitiste puhul rakendatav nn protsendiseadus on kutsutud ellu, et rikastada avalikku ruumi visuaalkunsti teostega.

Peab nõustuma Enriko Talvistu hinnanguga (TPM 10.12.2015), et mõnegi õnnestumise kõrval on objekte, mis jätavad mulje kas tellija vähesest huvist kunsti kaasamise vastu või siis ei ole tuldud toime ülesandega siduda kavandatav taies olemasoleva keskkonnaga.

Tartus on protsendikunsti raames loodut veel üsnagi tagasihoidlikult ja jääb loota, et vigadest õpitakse.

Monumentide linn

Samas võib Tartu linna avalikus ruumis olevate kunstiväärtuslike objektide rohkuse ja kvaliteedi üle olla õigustatult uhke. Sajandite jooksul loodu on õnneks linna tabanud katastroofid üsna hästi üle elanud. Rahulikemate aegade saabudes asutakse tahtlikult hävitatud kunstiväärtusi taastama ja uusi looma.

Monumentidele, skulptuuridele ja teistele avaliku ruumi taiestele soodsa füüsilise ja vaimse keskkonna olemasolu loob eeldused uute tekkeks. Üle Eesti ja kaugemaltki jagatakse Tartule tunnustust kunsti avaldumise uutesse vormidesse positiivse suhtumise eest.

Tänavakunsti paremad näited aitavad muuta meie linnaruumi huvitavamaks. Meeldiv on usalduslik vahekord noorema kunstirahvaga, kes ei pelga linna ilme muutmisele eelnevat koostööd linnavalitsusega.

Tartu kesklinna saab pidada omalaadseks skulptuuripargiks. Seetõttu on ka üsna ootuspärane uute skulptuuride ja monumentide rajamine.

Emajõe kaldad võivad mõne aja möödudes rikastuda mitme monumendiga: kavas on rajada Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jann-

seni monument ning jõe paremkaldale Tartu maratoni monument.

Koostöös Vanemuise teatri ja kontserdimajaga on arutatud skulptuuride paigutamist Vanemuise kontserdimaja terrassidele ja Vanemuise väikese maja ümbrusesse.

Teedrajav kogemus linna koostööst ettevõtjatega avaldub Tähe tänava (tänava lõppu autoesinduse juurde – toim) äärde paigutatud Mati Karmini taieses käegakatsutava lahendusena.

Kui uus kaubamaja valmib, on oodata samasugust koostööd arendajaga Aleksandri tänaval, kaubamaja hoonega piirneval alal.

Linnavalitsuse koostöö linnakodanikega on olnud tulemuslik Tartule tuntust toonud inimeste eluga seotud kohtade jäädvustamisel.

Tähistatud on Juri Lotmani ja Julius Kuperjanovi kunagised elukohad. Kodanikualgatuse korras paigaldati Tartu linnapea Aleksander Tõnissoni mälestustahvel. Kunagise Tartu linnapea Karl Luige mälestus ootab Tiigi tänaval veel jäädvustamist.

Kohavaimu toetuseks

Enriko Talvistu juhtis oma artiklis tähelepanu, et dekoratiivseid skulptuure võiks paigutada ka rajatavate ringristmike ilmestamiseks. Peab rõõmuga tunnistama, et linnavalisuse ja linnakodanike tulevikuvaated on resonantsis. Arutusel on olnud linnaruumi mitmekesistamine ja nüüdisajastamine dekoratiivskulptuuride- ja objektidega.

Tartu on oma arengus jõudnud ajajärku, kus linnaosad hakkavad eristuma ka koostoimivate kogukondadena. Annelinn, Raadi, Supilinn, Tähtvere, Tammelinn, Ropka, Veeriku, Ränilinn jne on linnad Tartus, kus elab Tartu vaim.

Linnaosade kohavaimu toetamine dekoratiivvormide ja skulptuuridega muudab rahval meele rõõmsaks ja linna kodusemaks.

Dekoratiivvormide tulevaste asukohtade planeerimisel on arvestatud ringristmike ja teiste sobilike maamärkide olemasolu. Linnaosade kogukonnavaimu toetamisel oleks abiks ka sobivasse kohta paigutatud linnosa kaart koos kohaliku elu kohta infot edastada võimaldava lahendusega.

Tagasi üles