Suures pildis on Tartumaal kodudes inimesi nõustamas käinud päästjad nähtuga enam-vähem rahul. Kuid paljunäinud päästjad on sattunud ka sellistesse kodudes, mille puhul ei ole küsimus, kas tuleõnnetus aset leiab, vaid millal see juhtub.
Päästjad leiavad kodudest väga tuleohtlikke olukordi
9. detsember 2015, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaal juhtus viimane traagiliste tagajärgedega tuleõnnetus 27. novembril Tartu vallas Tammistus, kus lagunenud pliidist alguse saanud põlengus hukkus naine. Et kodude tuleohutus on ideaalist veel kaugel, on päästjad sel aastal jätkanud inimeste nõustamist.
«Selleks, et tuleõnnetusi vältida, on vaja oskust näha riske,» selgitas Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoor. «Päästetöötajad aitavad inimestel kodus ohtlikud kohad üles leida ning pakuvad ka probleemide lahendamise võimalusi. Üldiselt on Tartumaa inimesed üsna riskiteadlikud.»
Väike viga suureneb
Tänavu on päästetöötajad külastanud Lõuna-Eesti kuues maakonnas ligi 5000 kodu. «Anname endile aru, et me ei jõua kõikidesse kodudesse,» märkis Erki Remmelkoor. «Seetõttu analüüsime päästesündmusi ja teeme koostööd omavalitsustega, et leida võimalikud suurima riskiga kodud.»
Kõige tuleohtlikumad on tema sõnul vananenud ja katkised elektrijuhtmed, vanad elektriseadmed ning lagunev ja aastaid hooldamata kütteseade ehk ahi, pliit, truup või korsten. «Tihti teatakse, et pliit või ahi vajab remonti, kuid väiksele veale ei pöörata kohe tähelepanu,» rääkis Erki Remmelkoor. «Nii lükatakse hädavajalikku tööd aina edasi ja halvemal juhul võib see lõppeda suure õnnetusega.»
Lisaks on päästjatel tulnud pahatihti inimestele südamele panna ka küttematerjali ohutu ladustamise olulisust. On neidki kodusid, kus elanikud on ise kütteseadme paigaldanud või ehitanud, kuid hiljem selgub, et süsteemi osad ei sobi omavahel kokku ja kasutamine on tuleohtlik.
«Meie päästemeeskonnad on käinud nõustamas sellisteski kodudes, mille puhul ei ole küsimus, kas tuleõnnetus aset leiab, vaid kunas see juhtub,» tõdes Erki Remmelkoor.
Näiteks kodudes, kus hooldamata ja katkiste ahjude-pliitide ümber on hulga põlevat materjali või prahti. Või kodudes, kus kasutatakse lahtist tuld, sageli purjus inimene toas suitsetab, ja siiski, kui ahju- ja pliidisuu ees puudub kohustuslik plekk. On ka otsast lõpuni kehvas seisus elamisi. Et selliseid olukordi pole paraku võimalik kiiresti muuta, otsivad päästetöötajad neile pidevalt lahendust koos omavalitsuste ja vabatahtlikega.
«Valla- ja linnavalitsused on osavõtlikud, inimesi püütakse selles osas aidata,» kinnitas Erki Remmelkoor.
Tuleb abi otsida
«Jah, meile on ohtlikest kütteseadmetest teada andnud nii päästjad kui ka inimesed ise ning oleme abivajajaid ka jõudumööda aidanud,» ütles Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna juhataja Meida Griin.
Eraldi toetust Tartul hädapärasteks pottsepatöödeks pole, abi saab siiski anda lisasotsiaaltoetuste maksmise korra alusel.
«Uue ahju tegemiseks toetuse andmine kipub minema üle meie võimaluste,» ütles Meida Griin. «Meie eesmärk ongi ahju või pliidi ehitamist-remontimist toetada, mitte seda tööd otsast lõpuni kinni maksta. Kui palju saame inimest rahaliselt toetada, sõltub tema olukorrast.»
Meeksi vallast pole neis asjus tänavu abi otsitud, eelmisel aastal aitas vald ühe kodu tuleohutuks muuta.
«Vana naine pöördus valda, tal korsten ei tõmmanud enam,» rääkis Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov. «Otsisime pottsepa, see võttis korstnast lahtikukkunud kivi välja ja pani kõik praod kinni. Kõige tähtsam on see, et inimene tuleks valda ja räägiks oma hädast – sotsiaaltoetuste raha on küll vähe, kuid koos leiame ikka mingi võimaluse, kuidas asi lahendada.»
--------------------------
Ettevaatust, ohtlik!
• Lõuna päästekeskuse töötajad ja vabatahtlikud on sel aastal Lõuna-Eesti kuues maakonnas käinud inimesi nõustamas pea 5000 kodus. Tartumaal on käidud veidi üle 1100 kodus.
• Tartumaal on üle vaadatud 66 kütteseadmega kodu, neist 30 majapidamise peremehele-perenaisele rõhutati kütteseadmete hooldusvajadust, kümmekonnas elamises juhiti tähelepanu ohtlikult ladustatud põlevale materjalile.
• Päästemeeskonnad ja spetsialistid on sel aastal suitsuanduri paigaldanud Tartumaa 114 kodusse.
• Kodude nõustamisel pööravad päästetöötajad tähelepanu elektrisüsteemidele ja -seadmetele, kütteseadmete ehk ahjude, pliitide, soojamüüride ja korstnate korrasolekule ning hooldusele, siseruumides suitsetamisele ning hoone välisele ohutusele. Kindlasti vaadatakse järele, kas kodudes on kohustuslik suitsuandur.
• Selle aasta 11 kuu jooksul on Tartus ja Tartumaal kütteseadmete kasutamisel juhtunud 12 tuleõnnetust: viis tulekahju tekkis kütteseadmete hooletust kasutamisest, viis põlengut katkiste kütteseadmete tõttu, kaks korda on päästjad käinud kustutamas tahmapõlenguid.
Allikas: Lõuna päästekeskus