Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) juhid on Tartu praosti Ants Toominga sõnul pakkunud Eesti riigile partnerlust pagulaste vastuvõtu küsimuse lahendamisel. Tartu praostkonna vaimulikud arutasid asja esmaspäeval.
Luterlik kirik uurib enda suutlikkust pagulaste vastuvõtuks
28. juuli 2015, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagulaste teema tuli jutuks ka piiskoplikul nõupidamisel juuli esimesel nädalalõpul Tartus peetud kirikupäevadel. «Küsimus oli, mida kirik tervikuna suudaks teha, kas me suudaksime pagulasi ka otseselt aidata,» ütles Ants Tooming. «Nüüd on see küsimus praostkondade kaupa laiali paisatud ja teadmisi võimekusest korjatakse kildude haaval kokku.»
EELK tahab 1. augustiks välja selgitada, kas on üldse kogudusi, koguduseliikmetest üksikisikuid või peresid, kes on valmis osutama kristlikku abi eeloleval kahel aastal saabuvatele pagulastest hädasolijatele ning nõus oma tegudega toetama nende vastuvõtu korraldamist. Tegude all mõeldakse majutamist, töö andmist, kohanemisraskuste ületamist, hingehoidlikku abi jm.
Vaimulike koosolek
Tartu praostkonda kuulub 20 kogudust, neist oli esmaspäevasel vaimulike koosviibimisel esindatud 19. «Osa esindajaid oli oma koguduse käest ka järelepärimisi teinud,» ütles praost Tooming. «Üldine tõdemus on selline, et me saame abistada ja aidata siis, kui hädasolija on konkreetne, isikustatud.»
Pagulastega on Ants Toominga võrdluse kohaselt nagu lastekodulastega: me tahaksime neid aidata, aga kui asi läheb kellegi neist perre võtmiseks, vaadatakse ikka, kas ta sobib ja mis on tema erivajadused. Praegu pole aga pagulaste puhul teada, kes, millal ja kui palju tuleb.
«Üldiselt pagulaste puhul saame me kirikuna teha ikkagi seda, mida me kogu aeg teeme – eestpalve ja palve. Teeme seda samuti meie rahva ja riigi eest,» lisas ta. «Saame teha seda, mis on meie võimuses. See ei ole materiaalne abi. Kindlasti saame neile pakkuda kristlikku tuge. Kirik on seotud religioosse inimese identiteediga, mis on sageli tugevam kui rahvus või mingi teistsugune seotus.»
Kuidas jääb sellega, et põhiliselt on paadipõgenikud moslemid? «Kindlasti ei hakka me tegema mingit usupööramistööd,» ütles Ants Tooming. «Saame tegeleda nendega, kes otsivad kirikut, kristlikku osadust. Moslem kindlasti ei tule kiriku juurde, tal on oma tavad ja traditsioonid.»
Kas Tartu praostkonna kogudused on tulevastele pagulastele mõeldes praegu valmis kedagi majutama või muud moodi argielus abistama? «Selle koha pealt ei ole otseseid pakkumisi, keegi ei ole valmis pagulast oma koju võtma,» ütles praost Tooming.
Praost on ühtlasi Tartu Peetri koguduse õpetaja. «Peetri koguduse juhatusega arutasime, et meil oleks valmisolek mingit üksikut pagulast või näiteks ema lastega aidata elukoha leidmisel, tööturule minekul ja keelesuhtluse tasandil. Kirik ei hakka aga nendega seotud kulusid kinni maksma.»
Ants Tooming lisas, et õpetajad ei saa terve oma koguduse eest kõnelda, sest ka koguduses on palju neid, kes põhimõtteliselt ei taha sellest teemast midagi kuulda.
Ministeeriumi seisukoht
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul saab pagulaste abistamine ja nende ühiskonda sulandumine toimuda vaid erinevate poolte koostöös.
«Siin on oma roll nii riigil, kohalikul omavalitsusel kui ka teistel osapooltel,» ütles Kuuse. «Me oleme alustanud ettevalmistavate tegevustega ja meil on hea meel, et EELK on meile pakkunud oma partnerlust.»
Asekantsleri meelest ongi esimene ülesanne selgelt sõnastada partnerite valmisolek ja võime kaasa aidata. «Sotsiaalministeerium tunnustab EELK ja Tartu praostkonna senist tegevust ja koostöövalmidust,» märkis ta. «Kui neil on enda valmidusest pilt selge, saame konkreetsemalt läbi rääkida, et kes, kuidas ja kui palju saab panustada ning milliste kulutustega tuleb meil arvestada.»
Kui palju võiks kahe aasta jooksul Tartumaale pagulasi saabuda, on asekantsleri sõnul veel vara ütelda.
«Pagulaste elama asumine Tartumaale sõltub eelkõige osapoolte valmidusest,» lisas Kuuse. «Eelmisel nädalal toimunud kohtumisel omavalitsusjuhtidega jäi kõlama, et see valmidus on ka Tartumaal täiesti olemas. Nüüd on vaja konkreetsemalt läbi rääkida, mitu peret või üksikisikut me saame piirkonnas aidata. Need arutelud kohalike omavalitsuste ja partneritega alles käivad.»
Sotsiaalministeeriumil ei ole teada, kui palju on tulevaste pagulaste hulgas moslemeid ja kristlasi, arvatavasti on mõlemat. «Meie lähtume pagulaste hindamisel ka nende ühiskonda integreerumise perspektiivist,» lisas asekantsler Kuuse. «Kristliku maailmavaatega inimestel võiks see eelduslikult olla lihtsam.»