Tudengifilm kujunes proffide lahinguks

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader Balti filmi- ja meediakooli õppuri Jaan Tätte juuniori võidufilmist «Ninja», mis või­tis Tartu sügispäevade Tudengifilmil peapreemia.
Kaader Balti filmi- ja meediakooli õppuri Jaan Tätte juuniori võidufilmist «Ninja», mis või­tis Tartu sügispäevade Tudengifilmil peapreemia. Foto: Kristjan Teedema

Tartu sügispäevade konkurss Tudengifilm oli vanasti tudengite õllekõrvase pullitegemise koht, nüüdseks on sellest saanud tõeline meistrite lahinguväli. 


Juba kolmandat aastat noppis peaauhinna Balti filmi- ja meediakooli (BFM) tudeng. Sedakorda oli võitjaks Jaan Tätte juunior filmiga «Ninja». Veerandtunnine film jutustab lihtsa loo poisi ja tüdruku armastusest läbi praeguse keskkoolinoore silmade.

Poolproff vs. amatöör

Sügispäevade programmijuht Kerli Käärt selgitas, et žürii arvates vääris Tätte film peapreemiat tugeva pildikeele ja hästi välja joonistatud tegelaste eest. Tõesti, ilmselt iga vaataja leidis filmist kellegi, kellega samastuda.

Žüriiliikmed Helen Vino-gradov, Kristiina Davidjants ja Marti Savi soovitasid järgmise aasta filmitegijatel olla hulljulgemad ja loomingulisemad.

Samas aga esitas žürii küsimuse, kas filmitegemist erialana õppivad tudengid peaksid võistlema kõrvuti üliõpilastega, kellel pole profitehnikat ega erialast väljaõpet.  

Käärti sõnul on sügispäevade korraldajad omakeskis kaalunud ka eraldi kategooria loomist just filmieriala tudengitele.

Sügispäevade peakorraldaja Jaan Naaber leidis, et tavaeluski on tudengitel erinevad tehnilised võimalused ning ennekõike peaks lugema ikka filmi idee.  

Samas on aga BFMi õppurid samuti tudengid. Niisamuti nagu näiteks Tudengifilmil eriauhinna saanud filmi «Õige tudeng teeb stuudiumi jooksul...» üliõpilased Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist.

Filmi aluseks oli suve lõpul Tartu Postimehes ilmunud artikkel, milles vanemad tudengid andsid näpunäiteid, kuidas üliõpilaselust viimast võtta. Nii saidki filmis ära proovitud üle Kaarsilla kõndimine, seks raamatukogus ja loengus vägijoogi maitsmine.

Filmi operaator ja monteerija Mark Šandali rääkis, et kuna kursus oli võtete ajaks koos koolipinki nühkinud vaid pool kuud, lõi ühine filmitegemine võimaluse lähemalt tuttavaks saada. Noormehe arvates ei tohiks BFMi poolprofessionaalid võistluselt kindlasti ära kaduda. Küll võiks neile aga olla eraldi kategooria.  

Tapja tudengifilm

Üheksa aasta taguse Tudengifilmi pani kinni politoloogiatudengite kamp Õ-fraktsioon. Film kandis pealkirja «Tapja õllejogurti rünnak». «Eks ta lõppkokkuvõttes olnud oma ego paitamine ja teisalt puhas tegemise lust,» meenutas filmi üks autoritest Lauri Lippmaa.

Amatööride ja poolproffide heitluses ei näe Lippmaa midagi halba. «Seda parem, arened ka ise rohkem ja sunnid end rohkem pingutama,» arvas ta.

Toonasest «Tapja õllejogurti rünnakust» said alguse üha suuremad projektid ning 2005. aastal linastus Õ-fraktsiooni täispikk absurdikomöödia «Malev».

«Maleva» tegemiseks said tutvused sõlmitud ja kontaktid leitud Tudengifilmile järgnenud konkurssidel. Poiste lustijanuline filmirõõm nakatas kaasa lööma ka näiteks produtsente Ilmar Raagi ja Gerda Kordemetsa.

Õ-poistest on televisiooni tööle jäänud Erik Moora ja Tõnis Leht.

Tudengifilm

• Konkursile laekus 46 filmi, millest finaali pääses üheksa.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles