Peterburi ajaloolane Anatoli Razumov saatis Tartu ülikooli raamatukokku poliitiliste repressioonide ohvrite, kelle hulgas on mitu tuhat eestlast, mälestusraamatu «Leningradskii martirolog (Leningradi martüroloogium) 1937–1938» 12. ja 13. köite. Need on täiendus tema varasemale raamatukingitusele.
«Leningradskii martirolog (Leningradi martüroloogium) 1937–1938» on ilmunud Anatoli Razumovi peatoimetamisel. 13. köide on senises 12 köites ilmunud represseeritud isikute nimede register. Kokku on neid üle 51 000, kes suure stalinliku terrori ajal aastatel 1937 ja 1938 Leningradis ja Leningradi oblastis maha lasti. Nende hulgas on mitu tuhat eestlast, põhiliselt mehed. Enamasti on viidud laibad Neevalinna lähedale Levašovo metsa, kus praegu tegutseb memoriaalkalmistu.
11. köite sirvimisel hakkab silma, et oktoobris-novembris 1938 on Leningradis võrreldes teiste rahvustega kõige rohkem maha lastud just eestlasi: 5220 inimese hulgas on eestlasi 1547 ehk kolmandik, soomlasi on 932 ja venelasi 908.
800-leheküljelisse 12. köitesse on lisatud andmed nende 1657 kohta, kelle represseerimine ja hukkamine Leningradis selgus pärast eelmiste köidete toimetamist. Eestlasi on nende hulgas 40. Samas köites leidub ka peatükk «Meenutused. Elulood. Kommentaarid». Oma sugulasi meenutavad teiste hulgas Heli Susi, Risto Tanner ja Lilia Hohlejeva (Priks).
Anatoli Razumovi sõnul on ettevalmistamise järgus neli järgmist köidet. Nendes leiavad käsitlemist aastate 1934-1936 (14. köide), 1924-1933 (15.), 1939-1954 (16.) ja 1917-1923 (17.) poliitilised repressioonid.
Käsil on ka samasisulise veebisaidi Tagasitoodud Nimed (Возвращенные имена) uuendamine. Möödunud aastal kogunes selle lehekülgede külastusi viis miljonit. Razumovi sõnul saadavad väga paljud inimesed selle saidi vahendusel küsimusi. «Me püüame neile kõigile vastata,» märkis ta.
«Leningradi martüroloogiumi» 1. köide ilmus aastal 1995 ja annab teada nende nimed, kes hukati Leningradis augustist septembrini 1937.
President Toomas Hendrik Ilves andis seoses Eesti Vabariigi 94. aastapäevaga ja meie riigile osutatud teenete tunnustamiseks 23. veebruaril 2012 Tartu ülikooli aulas üle riiklikud autasud. Massirepressioonide uurija Anatoli Razumov pälvis Maarjamaa risti V klassi teenetemärgi.
Veebisaiti Tagasitoodud Nimed (Возвращенные имена) saab vaadata siit.