/nginx/o/2015/02/25/3810665t1ha431.jpg)
Linnavalitsus saatis volikokku kinnitamiseks Tartu tänavuse esimese lisaeelarve, mille maht on 8,3 miljonit eurot. Suur osa lisaeelarve vahenditest läheb hariduskuludeks ning tänavate rekonstrueerimiseks ja ehituseks.
Tartu saab esimese lisaeelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm miljonit eurot on kavandatud lisatulusid ning 5,3 miljoni euro ulatuses kavandatakse võtta kasutusse likviidseid varasid. Tulude põhiosa moodustavad riigieelarvest saadavad toetused.
Põhitegevuse kuludest enamik ehk 3,4 miljonit eurot on kavandatud hariduskuludeks. Majanduse ja sotsiaalse kaitse valdkonna eelarvet suurendatakse kumbagi 0,4 miljoni euro võrra. Investeerimistegevuse kulud jagunevad põhiliselt majandus- ja haridusvaldkonna vahel.
Tartu abilinnapea Kajar Lember nimetas olulisemate investeeringutena Turu tänava sõidutee rekonstrueerimist, milleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tuleb pool miljonit eurot, linn lisab veel ligemale 100 000, ning Aardla tänava viie tee ristmikule ringristmiku rajamist, milleks on eelnõus 300 000 eurot.
Pool miljonit eurot on ette nähtud jalg- ja jalgrattateedele, üle 20 000 euro koolide ja lasteaedade avariiremontideks. Suured ja tartlastele olulised objektid, mida lisaeelarvest on kavas rahastada, on veel Vabadussõjas langenute memoriaali rajamine Pauluse kalmistul, Vanemuise pargi ja Saare tiigi ümbruse korrastamine, tänavavalgustipostide vahetamine ning laste turvakodu õueala rekonstrueerimine.
Koos lisaeelarvega on Tartu linna tänavune eelarve 147,7 miljonit eurot. Lember ütles, et keeruline on ennustada, milliseks kujuneb sügisene lisaeelarve. Maksulaekumiste kasvuks on kavandatud neli protsenti, tegelik kasv on 4,8. «Samas piiris, mis planeeritud. Aasta algus oleks võinud parem olla, ootasime paremat tulemust,» ütles Lember.
«Kui vaadata teisi omavalitsusi meie ümber, siis oleks eeldanud suuremat maksulaekumist. Ei oska öelda põhjust, miks see on 4,8, kui ümberkaudsetes valdades on üheksa protsenti.»