Haldjapere mängumaa sündis laste ideedest

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldjapere mängumaa omanikud Kristi Terep (vasakul) ja Mariliis Tähepõld soovivad pakkuda võimalikult kodust olemist.
Haldjapere mängumaa omanikud Kristi Terep (vasakul) ja Mariliis Tähepõld soovivad pakkuda võimalikult kodust olemist. Foto: Kalev Saar

Paberimuuseumi endistes ruumides Kastani tänavas alustab novembrist tööd Haldjapere mängumaa, mis on kasvanud senisest poole suuremaks ning moodsate mängukeskuste kõrval pakub kodust olemist.

Haldjapere mängumaa omanike Mariliis Tähepõllu ja Kristi Terepi sõnul tuli paberimuuseumisse kolimine justkui kingitusena. «Jah, see oli meile tõeline õnn, sest olime unistanud suuremast ruumist juba aastaid,» lausus Tähepõld.

Peale selle, et suuremad sünnipäevad ei tahtnud enam samas majas asunud ruumidesse ära mahtuda, oli Haldjaperel kogunenud lattu hulgaliselt asju, mida ei saanud kuidagi kasutada. Uuel pinnal on mängumaa käsutuses 170 ruutmeetrit, mille sisustamisel on kasutatud peamiselt laste ideid.

«Me kutsusime lapsed ja küsisime neilt, mida nad tahaksid siin ruumis näha. Lasime neil oma ideed seintele ja paberile joonistada,» kirjeldas Terep. Kui esialgu arvasid nad, et traditsioonilisi lahendusi, näiteks liumäge või pallimerd, mängumaale ei tule, siis peale laste mõttetalguid tuli neil nõustuda, et ilma liumäeta õige mängumaa läbi ei saa.

«Liumägi oli absoluutselt kõigi laste soov ja siis tuligi hakata selles suunas mõtlema,» lausus Terep. Sobilike lahenduste leidmisel aitasid mängumaad Tartu kõrgema kunstikooli lõpetanud tuttavad Kudrun Vungi ja Janii Malki.

Laev ja ronimisrada

Mängumaa üks põnevamaid atraktsioone on kahe meetri kõrgusel kulgev ronimisrada, mis saab alguse piraadilaevast ning lõpeb liumäega. Rada kulgeb peaaegu terve suure saali ulatuses ning koosneb erinevatest aladest. Näiteks köitest rippsild ja torutunnel.

Laste ideest sai alguse ka ligi viieteistkümne meetri pikkune moelava, mis kujundati kunagise Greifi trükikoja masinaid hoidnud betoonalusele. «Lapsed hakkasid mõttetalgute ajal ise mööda seda kõndima ja tegid meile moedemonstratsiooni,» meenutas Tähepõld.

Tüdrukutele on mängumaal salapärane kapp, millest saab läbi pugeda ning peita ennast salatuppa. Samuti on mängumaal nukuköök, beebikapp, tähtedega magnettahvel, lava laulmiseks, aardekaart ning palju muud.

Lähiajal jõuab kohale vineerist sein, mis on täis kõikvõimalikke nuppe, kange, lüliteid ja väntasid. Kui stend tööle hakkab, peaks iga nupp või kang midagi sisse lülitama või tööle panema. Veel on tulevikus mängumaale kavandatud puldiautode võidusõidurada.

Taaskasutatud asjad

Nii Tähepõld kui Terep rõhutasid, et nad on püüdnud mängumaa rajamisel kasutada hästi palju taaskasutatavaid materjale. «Vanadest asjadest tehes on tööd rohkem, aga nad on isikupärasemad,» lausus Terep. Ta märkis, et kogu ehitus on püütud teha omal jõul.

«Oleme selle teinud ainult oma pere ja sõpradega. Kõik on käinud suuresti talgu korras. Kes värvis lage, kes lihvis põrandaid, ainult elektritööd pidime tellima,» sõnas Terep.

Võrreldes linna teiste mängumaadega püüab Haldjapere olla Terepi sõnul hästi kodune. «Meil käivad siin lapsed, kes tahavad omavahel mängida, mitte keskenduda oma nutitelefonisse. Meile on oluline seegi, et ka suured inimesed tunneks ennast siin mugavalt,» lausus Terep. Korraga mahub suurde ruumi umbes 50 last.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles