Möödunud nädalal Peipsil korraldatud seni suurim kalakaitseoperatsioon nelja ametkonna osavõtul päädis 46 õigusrikkumise tuvastamisega. Võrreldes mullusega alustati menetlusi märksa vähem.
Peipsil lõppes suur kalakaitsereid
21. mai 2014, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti, veeteede ameti ning veterinaar- ja toiduameti ühisest reidist Peipsil võttis osa 114 ametnikku. Nende kasutuses oli 17 ujuvalust, autod ja kopter. Esimest korda kasutati kalapüügi järelevalves ka droone. Õhusõidukitega saab olukorrast veealal kiiresti hea ülevaate.
Probleemid tähistusega
Et järvistul käib aktiivselt nii kutseline kui harrastuspüük, on tavapärase järelevalve käigus raske püügist terviklikku ülevaadet saada, põhjendas suuroperatsiooni korraldamist keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.
14.–16. maini kontrolliti 158 kalapüügiga tegelevat isikut – 74 kutselist kalurit ja 84 harrastuspüüdjat. Operatsiooni mahtu iseloomustab Ulla sõnutsi eeskätt kontrollitud püügivahendite arv. Veest leiti 677 mõrda, mis on 75 protsenti praegu Peipsil lubatust. Kuna 15. mail algas Lämmi- ja Pihkva järvel mõrrapüügikeeld, siis kontrollisid sukeldujad, et mõrrapärad oleksid avatud.
Õigusrikkumisi tuvastati 46 korral, millest 20 on seotud püügivahendite tähistamise ja korrektse märgistamisega. Kalade käitlemise nõudeid rikuti kolmel korral ning lossimisreegleid ühel korral.
Veest eemaldati 14 tähistamata nakkevõrku, seitse mõrda ja üks õngejada. Mitme mõrra omanikud selgusid hiljem ning nende kohta on alustatud menetlust, rääkis Ulla. Harrastuspüügiga seonduvaid seadusrikkumisi tuvastati kuus.
«Andmete põhjalikum analüüs seisab veel ees, kuid võib öelda, et peamine probleem on sarnaselt eelmise aastaga püügivahendite nõuetekohane tähistamine ja märgistamine,» nentis Ulla.
Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni piirivalvurid tuvastasid ühe piirirežiimi rikkumise. Kordoni juht Jalmar Ernits tundis rõõmu, et päästevarustuse kasutamine on tublisti paranenud ja ühtegi ettekirjutust polnud tarvis teha.
Ootamatu rünnak
Ametkondade ühisreidil oli ka üks vägivaldne vahejuhtum. Inspektorid sikutasid 15. mail järvest välja tähistamata kalamõrra ning viisid selle sadamasse. Ootamatult saabusid inspektorite juurde kolm kohalikku meest, kes väitsid, et on mõrra omanikud, ja käitusid ametnikega väga üleolevalt.
Keskkonnainspektsiooni nõunik Rocco Ots täpsustas, et kohalikud kalamehed ei allunud inspektorite korraldusele minna nendega kaasa seletusi andma, vaid nad üritasid autoga sündmuskohalt minema sõita. Tekkis rüselus, mis lõppes siis, kui sündmuskohale saabus politsei.
Üks ametnik sai rüseluses kergemaid vigastusi, meedikute abi ta ei vajanud. Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.