Navigatsioonihooaeg algab Emajõel õige pea

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile käis veeteede ameti hoovis usin maalritöö. Peagi vette minevaid toodreid värvis madrus-motorist Sergei Kutšmuk.
Eile käis veeteede ameti hoovis usin maalritöö. Peagi vette minevaid toodreid värvis madrus-motorist Sergei Kutšmuk. Foto: Margus Ansu

Veeteede ameti Tartu navigatsioonimärgistuse talitus alustab tänasest Emajõele, Peipsile ja Võrtsjärvele veeliiklusmärkide paigaldamist. Ametlikult algab navigatsioonihooaeg 15. mail.

Tartu navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Eino Martihhini sõnul paigaldatakse järgmise kolme nädala jooksul vette 252 toodrit ning kümme tulega poid. Märgistatav ala ulatub ühtpidi Narva jõe suudmest Värskani ning teistpidi Jõgeveste sillast Peipsil oleva riigipiirini.

«Üks laev läheb Kvissentalist Võrtsjärve poole ja teine vana Tarmeko juurest Peipsi suunas,» selgitas Martihhin. Teiste hulgas märgistatakse Eesti väravad, Laaksaare sadam ja Värska laht. Viimane on koht, kus tema sõnul kiputakse tihti piiri rikkuma.

Tartu linna läbiv Emajõe lõik saab navigatsioonimärgid umbes kahe nädala pärast, sest veeteede amet tahab ära oodata lähinädalate suuremad sündmused jõel.

Näiteks eeloleval nädalavahetusel korraldab Eesti sõudeliit Emajõe karikavõistlusi ning järgmisel nädalal toimub tudengite kevadpäevade kummipaadiralli ja Karsumm.

«Sillaaluseid märke pole mõtet enne panna, sest need jäävad jalgu,» märkis Martihhin. Tartu maavanema korraldusega on ürituste ajal keelatud ka veesõidukitega liiklemine Kaarsilla ja Võidu silla vahel.

Tänavune suvi toob uuendusi Võrtsjärvel sõitjatele, sest veeteede amet plaanib juunis-juulis märkida järve lõunapoolsesse ossa toodritega laevatee. «Umbes pool Võrtsjärve on juba mõõdistatud ja see kaart peaks varsti valmis saama,» lausus Martihhin.

Siiani oli kogu Võrtsjärve peale umbes nelikümmend navigatsioonimärki. Martihhini sõnul nõuab laevatee märgistamine umbes sama palju juurde. Seni olid märgistatud ainult üksikud madalad ja sissesõidud sadamatesse, laevateel oleks toodreid aga iga kilomeetri või kahe tagant.

Martihhin rääkis, et Võrtsjärvel on olnud suurim probleem võõraste paadimeestega, kes ei tunne võrgutähiseid ja sõidavad võrkudesse sisse. «Nüüd märgistame laevatee nii, et ka päris võõrad saaksid järvelt sõita näiteks Väikesesse Emajõkke. Ükskõik kas ta laseb oma paadi või kaatri sisse Jõesuust või Oiust,» selgitas ta. Tulevikus tulevad Võrtsjärvele ka valgustatud poid.

Veeteede ameti Tartu piirkonna vaneminspektor Arved Talu ütles, et nemadki ootavad navigatsioonihooaja ametlikku algust. «Praegu käib alles laevade seadistamine ja eile saime kütuse kätte. Aga ega meie enne vee peale lähe, kui märgid on ära pandud. Veeseis on madal ja jõgi on kive täis. Me ei taha oma kallist laeva ära lõhkuda,» lausus ta.

Talu sõnul kehtib Emajõel endiselt Tartu maavanema mullusuvine korraldus, mille järgi tohib linna piires ehk umbes kuue kilomeetri pikkusel alal sõita vaid tasakäigul ehk nii, et ei tekiks suuri laineid. «Korraldus kehtib ja neid märke pole keegi maha võtnud,» lausus ta.

Navigatsioonihooaeg

• Veeteede ameti kehtestatud ametlik navigatsioonihooaeg kestab Emajõel 15. maist 15. oktoobrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles