Ehitajad töötasid eile nagu ikka Raadil kerkiva Eesti Rahva Muuseumi uue hoone kallal. Kabinettides on aga hoone küttesüsteemi pärast tüli puhkenud ning erimeelsuste klaarimine muudab ehitajatel keeruliseks ajakavas püsimise.
ERMi uue maja küttest tõusis tuline tüli
21. veebruar 2014, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis aastat tagasi tehtud ERMi uue maja projekti järgi pidi hoonet hakkama jahedal ajal kütma ja soojal ajal jahutama maaküte.
Läinud suvel otsustas hoonet ehitav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) aga, et soodsaima küttesüsteemi saamiseks tuleb korraldada avatud riigihange, sest maaküte ei pruugi enam olla kõige odavam võimalus.
ERMi direktor Tõnis Lukas pole muudatusega nõustunud. «Hoonesse kavandati maaküte, et olla monopolist ja kaugetest tarnetest sõltumatu, lisaks on maaküte pika aja peale hinnakindlam kui kaugküte,» selgitas Lukas. «Pikaajalised arvestused on tehtud ja need näitavad, et kuigi maakütte rajamine on kallis, on tulevikus kulud väiksemad. Hoone ehitamiseks on raha kavandatud ja muuseum selle hoone kasutajana on huvitatud võimalikult väikestest arvetest.»
Ta lisas, et maakütet ei vaidlustanud keegi läinud suveni. «Kui hoone kerkima hakkas, märkas seda kaugkütte pakkuja,» märkis Lukas. «Ta võttis jälje üles ja on teinud intensiivseid pakkumisi.»
Plaanid muutusid
Nii ongi asi ummikus: muusemi juht soovib aja raiskamise vältimiseks ja tuleviku väiksemate arvete pärast maakütet, kuid RKAS ja kultuuriministeerium soovivad pikaajalise soodsaima kütteliigi välja selgitada avaliku konkursiga. Kava järgi peab aga juba sel sügisel uues majas soe sees olema.
«Oleme töödega veel graafikus, aga asi hakkab kriitiliseks minema,» ütles Riigi Kinnisvara ASi ERMi uue hoone projektidirektor Peeter Mauer.
Ta selgitas, et küttesüsteemi muutmine ja avatud hanke korraldamine otsustati muutunud olukorra pärast: projekteerimise ajal viis aastat tagasi oligi võimalik majja küte ja jahutus saada vaid maaküttega, kuid nüüd on ka kaugkütjad valmis pakkuma peale kütte jahutust.
«Küttesüsteemi rajab parim pakkuja, see ettevõte hakkab ka kütte ja jahutuse eest hoolitsema,» selgitas Peeter Mauer. «Meil tuleb maksta vaid liitumistasu. See teebki asja atraktiivseks, sest maakütte puhul tuleb meil endal süsteem välja ehitada ning hiljem ise ka soojust ja jahutust tootma hakata ning süsteemi hooldada.»
RKAS tahab märtsi esimeses pooles välja kuulutada avatud riigihanke soojus- ja jahutusenergia ostmiseks. «Millist tootmisviisi pakkuja kasutab, on tema valik,» märkis Mauer.
Suuremat osa Tartut soojendava ASi Fortum Tartu juht Margo Külaots ütles juba suvel Postimehele, et teistel firmadel on nendega küttekonkursil pea võimatu võistelda.
«Meie arvestuste kohta võib öelda, et need pole usutavad, sest oleme huvitatud pool,» ütles Külaots eile. «Kuid ka ekspertide arvutused näitavad, et kaugküte on odavam kui maaküte, mille pumbad töötavad elektriga, mis aina kallineb. Ainult sellises piirkonnas, kus kaugkütet pole, on maaküttel konkurentsieelis.»
Fortum Tartu arvestuste järgi, kus arvesse on võetud süsteemi rajamist, liitumistasu ja käigushoidmist, oleks kaugküte ERMi hoones 30 protsenti odavam kui maaküte. Investeering peaks Fortum Tartul end ära tasuma 15–20 aastaga.
«Meie seisukoht on, et ERMi hoone küttesüsteemi rajamiseks tuleb korraldada avalik konkurss,» toonitas Külaots. «Asja peab otsustama aus konkurss. Ma ei saa aru, miks peaks sellelt kõik teised pakkujad peale maakütte kõrvaldama.»
Asjasse on sekkunud kultuuriministeerium, sest pressiteate järgi soovib ministeerium avaliku konkursiga hoonesse saada kõige säästlikuma pikaajalise energialahenduse.
«Ei saa öelda, et kantsler soovib ERMi kütmise Fortum Tartule mängida,» ütles kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. «On selgunud, et maaküte ei pruugi enam olla kõige soodsam. Aga et riigimuuseumi direktor ei luba soodsaima küttesüsteemi välja selgitamiseks avatud hanget korraldada, siis pidi kultuuriministeerium asjasse sekkuma.»
Kantsleri sõnul kinnitas RKASi esindaja talle eile hommikul, et ERMi uus hoone valmib tähtajaks. «Reedel peaks RKAS avatud hanke korraldamise dokumendid ERMi kooskõlastamisele saatma,» rääkis Nõgene. «ERMi direktoril on otsuse tegemiseks aega viis tööpäeva, 3. märtsil peab tal olema otsus tehtud. Siis saab asjaga edasi minna.»
Direktori või ministri allkiri?
Aga kui direktor Lukas ütleb ikka ei? «Siis on kultuuriministeeriumil võimalus läbi viia erinevad menetlusprotsessid, et asjaga edasi minna,» kostis Nõgene, kuid ei täpsustanud, mida ta silmas peab.
«Ministri allkiri on muidugi kõvem kui minu allkiri,» ütles Lukas. «Ma pole ühe või teise kütteliigi vastu, see tuleb valida ausa konkursiga. Seni on arvestatud vaid väiksema investeeringuga ehk kaugkütte puhul ainult liitumistasu maksmisega. Kui avatud hankes võetakse arvesse tervikut ehk küttesüsteemi rajamise kulu ja selle edasisi ülalpidamiskulusid, siis pole mul midagi ausa konkursi vastu.»
Kantsler Nõgene kinnitas, et RKASi arvestustes on arvestatud kõigega, nii rajamishinna, kasutuskulude kui ka hilisemate investeeringutega.