Psühholoog soovib aidata kroonilisi haigeid

Triinu Niiberg-Pikksöödi sõnul on edukaks rühmateraapiaks vaja 15 inimest ning ta usub, et neid kroonilise haigusega inimesi, kes soovivad seda proovida, jätkub. Foto: Kristjan Teedema

Kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt ootab rühmatöös osalema kroonilise haiguse diagnoosiga inimesi, et pakkuda neile oskusi oma tõvega paremini toime tulla.

Koos teise kliinilise psühholoogi Inga Ignatievaga soovib ta kolme kuu jooksul korraldada vestlusi ja arutelusid, et uurida rühmaliikmete meeleolu, nende ärevust, stressi ja kurbust ning õpetada neile oskusi, kuidas kroonilisest tõvest hoolimata saavutada igapäevaelus võimalikult hea toimetulek.

Täpsemalt öeldes ootavad psühholoogid oma rühma neid, kellele on diagnoos pandud hiljuti. Selle saamisest ei peaks olema möödas rohkem kui kuus kuud kuni aasta.

Triinu Niiberg-Pikksööt teeb kliinilise psühholoogi tööd Tartu ülikooli kliinikumis, töötades külg külje kõrval taastusraviarstidega. «Minu patsientide haigus ongi enamasti krooniline haigus või krooniline valu,» selgitas ta.

Ta juhib ka kahte erapraksist, üks neist on OÜ Katriito ja teine MTÜ Tartu psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus. Nende ettevõtete üks eesmärke on mitmesuguste meetodite tõenduspõhisuse kontrollimine uuringute teel.

Paindlik lähenemine

Niiberg-Pikksööt selgitas, et kogu oma psühholoogitegevusega püüab ta aidata patsiente võimalikult paindlikult ning ka väljaspool meditsiinisüsteemi, kuna haigekassa kulul arsti juurde pääsemise järjekorrad on pikad ning ravil käimise võimalused samuti piiratud.

«Seda, et krooniliste haiguste põdejad saaksid tuge grupitööst, on meditsiinisüsteemis väga raske korraldada, selleks on raha väga keeruline leida,» rääkis ta. «Muu maailma kogemus aga näitab, et just grupitöö võib kroonilise haigusega inimesele hakkamasaamisel olla kõige parem. Tänu saatusekaaslaste toele on sealt saadav abi väga tõhus.»

Küsimuse peale, milliste krooniliste haigustega inimesed on ta töörühma eriti teretulnud, vastas Niiberg-Pikksööt, et lihas- või liigeshaigustega inimesed, samuti kõrgvererõhutõve, südamehaiguse või diabeediga inimesed.

Triinu Niiberg-Pikksööt täpsustas, et ta ei otsi neid inimesi, kes on seni täiesti terved olnud ja ootamatult oma haigusest teada saanud, pigem neid, kes võivad olla juba aastaid arstide vahet käinud, kuid alles hiljuti diagnoosi saanud ning seisavad nüüd probleemi ees, kuidas selle diagnoosiga leppida, edasi elada ning oma elus uusi perspektiive seada.

Väike teadustöö

See, et rühmatöö kõrval tehakse ka teadustööd, ei tähenda rühma liikmetele muud kui küsimustikule vastamist perioodi algul, keskel ja lõpus.

Kliiniliste psühholoogide Niiberg-Pikksöödi ja Ignatieva algatus on saanud toetuse hasartmängumaksu nõukogult, samuti Tartu ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt, osalemine selles on tasuta.

Triinu Niiberg-Pikksööt on oma 8-aastase töökogemuse tõttu ka isiklikult veendunud, et varajane psühholoogiline sekkumine aitab kroonilise haiguse diagnoosi saanud inimese elukvaliteeti säilitada.

Rühma tegevust kirjeldades ütles ta, et seal õpitakse lõdvestustehnikaid ja hingamisharjutusi, samuti mõtete juhtimist ja enda kehtestamist, eesmärkide seadmist, aja planeerimist, naudingute ja kohustuste tasakaalu leidmist.

«Me eeldame tõesti, et pärast kolme kuud grupitööd tunnevad need inimesed end paremini ja on vähem stressis,» sõnas Triinu Niiberg-Pikksööt. «Kroonilise haiguse diagnoosi saanud inimesed põrkuvad elus väga paljude probleemidega, millega neil tuleb toime tulla. See neid ärevaks teebki. Keeruliseks võib osutuda näiteks oma tööandjaga suhtlemine või kodustega läbisaamine, enesekehtestamine ja ei-ütlemine.»


«Kvaliteetne elu koos kroonilise haigusega»

• 12 kohtumist rühmas, iga kohtumine 120 minutit.

• Loengud, arutelud, uute oskuste omandamine.

• Registreeruda saab meiliaadressil [e-mail] või helistades telefonil 5811 7617.

• Osalemine on tasuta.

• Läbiviija MTÜ Tartu psühhoteraapia- ja nõustamiskeskus, Triinu Niiberg-Pikksööt ja Inga Ignatieva.