Mikroskoobi all on 75-aastane Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia. Foto: Margus Ansu foto ja Kaido Linde montaaž

Tartu on Eesti Teaduste Akadeemiale selle asutamisest saati kuni tänini väga tähtis linn. Milline osa on aga etendada akadeemial Eesti teaduses ja kui palju on akadeemia viimasel veerandsajandil muutunud?

75 aastat tagasi jaanuaris riigihoidja Konstantin Pätsi allkirjastatud otsusega loodud Eesti Teaduste Akadeemia tegutses esimestel aastatel, 1938–1940, klassitsistlikus elamus botaanikaaia kõrval Lai 36.

Hoone kuulus siis ja kuulub nüüdki Tartu ülikoolile. Akadeemiat peab praegu meeles mälestustahvel räämas fassaadil.

Pärast sõda kuni taasiseseisvumiseni kuulus akadeemiasse mituteist instituuti koos arvukate hoonetega. Praegu on akadeemia omanduses Ungern-Sternbergidele kuulunud aadlipalee Tallinnas Kohtu 6 ning samuti pealinnas tegutsev Underi ja Tuglase kirjanduskeskus koos muuseumiosakonnaga.

«Tartus üürime ülikooli raamatukogus mõningaid ruume, kus tegutseb meie Tartu kontor,» rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems.

Muutunud struktuur

Struktuur on 75 aasta kestel mitu korda muutunud. Viimane suurem muudatus 1990. aastatel liitis instituudid ülikoolidega. Põhjendus oli lihtne: Eesti on väike riik, milleks akadeemiale instituudid, ja et ülikoolid on nõrgad, siis on tarvis instituudid nendega ühendada. «See oli põhimõtteliselt õige otsus,» ütles Villems.

Akadeemia muutus niimoodi personaalakadeemiaks. Sellesse on asepresident Mart Ustavi sõnul valitud inimesed, kes on andnud suure panuse Eesti teadussüsteemi toimimisse.

«Neile luuakse mingil määral sümboolne tasu selle tegevuse eest, umbes kakssada eurot,» ütles Ustav. «Neile, kes on pensioneerunud, on see oluline lisa. Nooremad kasutavad seda teadusraamatute ostmiseks või milleks iganes.»

Seadusemuudatuste järel ei ole akadeemia Eesti teadust juhtiv süsteem.

«Vanasti oli akadeemia väga suuresti määratletav kui teadusministeerium, sest selle ülesanne oli oma instituutide kaudu juhtida, finantseerida ja seista hea selle eest, et Eestis teadus toimiks,» selgitas Ustav.

President Villemsi arvates on akadeemia akadeemikute personaalse institutsioonina vähemalt selles mõttes päris hea, et nii ei ole tarvis kulutada aega võitluseks teadusraha pärast.

«Akadeemia ei ole praegu konkurent ülikoolidele, kõrgkoolidele ja neile instituutidele, mis ei ole ülikoolide alluvuses,» ütles Villems. «Akadeemia ei esita teadusprojektide taotlusi. Kõik teavad, et akadeemia ei tiri tekki enda peale, ja see loob võimaluse anda objektiivset nõu, nii palju kui seda objektiivset nõu on kokkuvõttes üldse võimalik anda, sest Eesti on ju väike.»

Akadeemia liikmeskonnas ei ole alluvusvahekorda. «Näiteks mina ei saa ühelegi akadeemikule anda ametiülesandeid,» selgitas president.

Sellisel personaalakadeemial on siiski seadusega ette nähtud kindel struktuur. Kõrgeim juhtimisorgan on liikmeskonnast moodustuv üldkogu, mille koosolek toimub kaks korda aastas. Vahepeal ajab asju juhatus, kuhu kuuluvad akadeemia president, asepresidendid, peasekretär, osakondade juhatajad ja vabaliikmed.

Osakondi on praegu neli: astronoomia ja füüsika osakond (juhatab Jaak Aaviksoo), informaatika ja tehnikateaduste osakond (Tarmo Soomere), bioloogia, geoloogia ja keemia osakond, millesse kuulub ka arstiteadus (Ilmar Koppel), ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond (Urmas Varblane).

On mitmeid teadusorganisatsioone, mis on akadeemiaga liitunud, kuid mis siiski selle struktuuri ei kuulu. 1998. aastast on nende hulgas Emajõe kallaste lähedusest näiteks Tartu Observatoorium, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Kodu-uurimise Selts, Emakeele Selts jpt.

Akadeemia annab nõu

Akadeemial on ka mitmeid alalisi komisjone, alates looduskaitsekomisjonist, mis sai kuulsaks fosforiidisõja ajal, ja lõpetades küberkaitsekomisjoniga, mis on presidendi hinnangul erakordselt kompetentne. Samuti on oma saavutuste poolest tuntud energeetikanõukogu.

«Kui autoriteetne komisjon annab näiteks ministritele põhjendatud nõu, siis on sellel võibolla rohkem hinda kui linnukese tegemiseks nende endi ostetud uuringutel,» lisas Villems. «Akadeemia seaduses on kirjas, et akadeemia annab nõu riigikogule, valitsusele ja ministeeriumidele. Meil on täielik õigus anda ka siis nõu, kui ei küsita, aga kui me otsustame, et on vaja nõu anda.»

Akadeemia tegevuse nõuandev külg kasvab õige pea, detsembri algul üldkogu koosolekul. «Kui akadeemikud otsustavad, siis moodustame midagi põhimõtteliselt uut – akadeemia süvauuringute keskuse,» ütles Villems. «See on puhtalt meie enda initsiatiiv.»

Asepresident Ustav rääkis, et keskuse eesmärk on kasutada liikmeskonna teadmisi, kogemusi ja oskusi Eesti oluliste probleemide lahendamiseks teadusmeetodite abil.

Kui üldkogu kiidab heaks, saab akadeemia juurde luua Ustavi sõnul niisuguse avalik-õigusliku asutuse, mis valib ülesandeid endale ise või on nõus uurimiseks vastu võtma väga tähtsaid probleeme näiteks riigikogu, valitsuse või mingi ministeeriumi käest.

Süvauuringute keskus saab liita probleemide lahendamisse kõige kompetentsemaid inimesi nii, et sellest oleks kasu kogu Eesti riigile ja rahvale.

President Villems rääkis, et kõige olulisemad riigi ees seisvad probleemid on seotud kompetentse otsustamisega. Süvauuringute keskus peaks jõudma probleemi lahenduseni tõhusalt, kuid kiirustamata, ja andma siis sellist nõu, mis on ka päriselt õige.

Niisuguste probleemide näideteks tõi Villems Eesti arstiteaduse tuleviku arendamise lähemaks 15 aastaks ja jäätmepõletamisel tekkivate nanopartiklite toksilisuse.

Akadeemia liikmed

Kolmveerand sajandit tagasi kinnitas Konstantin Päts esimesed 12 akadeemia liiget. Tallinlasi oli nende hulgas ainult üks – Tallinna tehnikaülikooli rektor professor Paul Kogermann.

Praegu on liikmeid kirjas 94, kellest välisliikmeid on 19 ja akadeemikuid 75 (neist tartlasi 41).

«Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemikud ja välisliikmed. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne,» on seaduses sätestatud. «Akadeemikute piirarv on 60, kusjuures piirarvu sisse ei arvata üle seitsmekümne viie aasta vanuseid akadeemikuid.»

Viimati tsiteeritud lause seaduses jõustus jaanuaris 2010. Miks oli seda tarvis seadusesse lisada?

«Akadeemias juhtus see, et me hakkasime kõik järjest vananema,» selgitas Villems. «Me jõudsime selleni, et olime keskmiselt 72 aastat vanad. Uut akadeemikut sai valida ainult siis, kui keegi senistest ära suri.»

Nii ongi nüüd võimalik valida uusi liikmeid nende hulgast, kes on veel oma parimas teadusloome eas. Üldkogu valib järgmisel koosolekul neli uut liiget.

Kui suure osa Eesti teadusest teevad akadeemikud? Eestis on 11 teaduse tippkeskust, kus tehakse rahas arvestades president Villemsi teada umbes 60 protsenti Eesti teadusest. Kõigis neis tippkeskustes osaleb akadeemia liikmeid, kusjuures üheksat neist juhivad akadeemikud.

Presidendi enda igapäevane tegevus on seotud Eesti Biokeskuse juhtimisega. Ühtlasi on ta Tartu ülikooli arheogeneetika professor. Ta uurib, kuidas ja millal asustas paarsada tuhat aastat tagasi Aafrikas tekkinud Homo sapiens Euraasia ja teised kontinendid. Oma uurimistöö tõttu peab Villems olema heas kontaktis arheoloogide ja keeleteadlastega.

Mida teevad akadeemikuna ja arvavad akadeemiast teised tartlastest teadlased, kes on valitud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, sellest annab ülevaate siinsamas kõrvalleheküljel avaldatud küsitlus.
---------------------------------------------------

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud ja välisliikmed

(tähestikjärjestuses, sulgudes vanus)

Akadeemikud

Olav Aarna (71)

Jaak Aaviksoo (59)

Hillar Aben (73)

Jüri Allik (64)

Toomas Asser (59)

Mihhail Bronštein (90)

Jaan Einasto (84)

Jüri Engelbrecht (74)

Ene Ergma (69)

Arvi Freiberg (65)

Vladimir Hiznjakov (75)

Ülo Jaaksoo (74)

Jaak Järv (65)

Ain-Elmar Kaasik (79)

Dimitri Kaljo (85)

Mart Kalm (52)

Mati Karelson (65)

Urmas Kõljalg (52)

Arno Köörna (87)

Ilmar Koppel (73)

Arvo Krikmann (74)

Lembit Krumm (85)

Valdek Kulbach (86)

Rein Küttner (73)

Hans Küüts (80)

Jakob Kübarsepp (66)

Agu Laisk (75)

Valter Lang (55)

Ülo Lepik (92)

Georg Liidja (80)

Ülo Lille (82)

Endel Lippmaa (83)

Margus Lopp (64)

Ülo Lumiste (84)

Enn Lust (57)

Tšeslav Luštšik (85)

Udo Margna (79)

Jüri Martin (73)

Enn Mellikov

Andres Metspalu (62)

Leo Mõtus (71)

Ergo Nõmmiste (57)

Eve Oja (65)

Arvo Ots (82)

Karl Pajusalu (50)

Arvo Pärt (78)

Martti Raidal (45)

Huno Rätsep (85)

Anto Raukas (78)

Jaan Ross (56)

Hando Runnel (75)

Enn Saar (69)

Peeter Saari (68)

Mart Saarma (64)

Valdur Saks (70)

Arved-Ervin Sapar (80)

Karl Siilivask (86)

Tarmo Soomere (56)

Martin Zobel (56)

Tõnu-Andrus Tannberg (52)

Enn Tõugu (78)

Hans-Voldemar Trass (85)

Peeter Tulviste (68)

Raimund-Johannes Ubar (71)

Raivo Uibo (64)

Jaan Undusk (55)

Mart Ustav (64)

Tarmo Uustalu (44)

Gennadi Vainikko (75)

Urmas Varblane (52)

Eero Vasar (59)

Mihkel Veiderma (83)

Richard Villems (68)

Jaak Vilo (47)

Haldur Õim (71)

Välisliikmed

Juri E. Berezkin (66)

Steven R. Bishop (58)

Richard R. Ernst (80)

Carl-Olof Jacobson (84)

Antero Jahkola (82)

Charles Gabriel Kurland (77)

Jaan Laane (71)

Pekka T. Männistö (66)

Gerard A. Maugin (68)

Grigori Mints (74)

Els Oksaar (87)

Jaak Peetre (78)

Michael Godfrey Rodd (67)

Matti Saarnisto (71)

Helmut Schwarz (70)

Jnis Stradiš (79)

Päiviö Tommila (82)

Alar Toomre (76)

Endel Tulving (86)

Akadeemikutasu

Akadeemikud saavad seaduse põhjal eluaegset akadeemikutasu. Selle suurus sõltub riigieelarve iga-aastasest sihtotstarbelisest toetusest ja akadeemia enda rahalistest võimalustest.

Akadeemikutasude suuruse määrab iga-aastane kevadine üldkogu akadeemia juhatuse ettepaneku alusel. Eelmiseks aastaks oli haridus- ja teadusministeeriumi ning akadeemia vahelise lepingu alusel eraldatud akadeemikutasudeks 253 090 eurot.

------------------------------------------------------------

Kommentaarid

Jaak Aaviksoo

Täppisteadused

Milline osa on teie arvates Eesti Teaduste Akadeemial meie riigis?

Minu arvates on akadeemia kõige tähtsam roll seista teaduse staatuse ja teaduse väärtuste eest ühiskonnas. Kahjuks pean tunnistama, et akadeemia omaaegne positsioon oli ühiskonna silmis ilmselt kõrgem kui tänapäevases maailmas. Formaalsed organisatsioonid on kõik nõrgemaks jäänud.

Hiljutiste sündmuste valguses võrdleksin akadeemiat loomeliitudega: nagu kunstnikud seisavad kunsti ja heliloojad heliloojate eest, nii seisab teaduste akadeemia teaduse eest.

Agu Laisk

Loodusteadused

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Minu praegune sõit Austraaliasse kuulub samuti akadeemiku töö juurde, mis kõigepealt on tipptasemel teaduse tegemine. Austraalia rahvusülikooli ja Wollongongi ülikooli ühisüritusena toimub töötuba, kuhu on kutsutud osalema umbes kolmkümmend taimede fotosünteesi uurijat.

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Teadus on üks tähtsamaid kultuurinähtusi ja akadeemia on nende kultuuritegelaste, teadlaste  loomeliit. Teadus nagu iga looming vajab inspiratsiooni, suhtlemist.

Praegu suhtlen siin Austraalias oma eriala paremikuga, Eesti Teaduste Akadeemia kaudu aga kolleegidega laiemalt, maailma mõistmise üldisemates küsimustes. Mõnikord tuleb akadeemial avaldada arvamust ka ühiskonda otsesemalt puudutavates küsimustes.

Enn Lust

Energiatehnoloogia

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Minu kui akadeemiku ülesanded seisnevad selles, et olen energeetikanõukogu aseesimees. Arutleme Eesti energeetika küsimuste üle ja pakume lahendusi.

Sellest tulenevalt olen ka Euroopa Liidu riikide teaduste akadeemiate assotsiatsiooni energeetika järelevalvekomitee liige. See tähendab, et mul tuleb tegelda mujalgi Euroopas oma kompetentsuse piires, mis on mul põhiliselt elektrokeemiline energeetika ja vesiniku-energeetika.

Milline osa on teie arvates teaduste akadeemial Eestis?

Akadeemial võiks olla natuke suurem osa, kui tal on praegu. See tuleb sellest, et – andku nüüd võimulolijad mulle andeks – nad ei taha kohati arvestada teadlaste soovitusi ja nõuandeid.

Kui need nõuanded on asjalikud ja väga põhjendatud, on need ikkagi arvestatavad. Võibolla pole teaduste akadeemia ka ülima järjekindlusega üritanud viia oma sõnumit avalikkuse ja otsustajate ette.

Ene Ergma

Täppisteadused

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Olen tegelenud aastast 2006 sellega, et Eesti saaks ühineda Euroopa Kosmoseagentuuriga, ja loodan, et 2015. aastal suudame seda teha. Olen olnud kogu aeg Eesti kosmosepoliitika rühma esimees. Olen kaasosaline paljudes hindamiskomisjonides.

Et ma astrofüüsiku-teoreetikuna saaksin tegelda aktiivselt teadusega, peaksin loobuma riigikogu esimehe kohast. Need kaks on ühildamatud ametid.

Mati Karelson

Molekulaartehnoloogia

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Akadeemia liikme ülesanded on üles loetud akadeemia põhikirja mitmes punktis. Ma arvan, et akadeemiku põhitegevus on ikkagi tema teadustegevus ja sellega ühiskonnale kasulik olemine. Olen olnud akadeemia juhatuse liige, kellena on mul olnud kohustus ka korraldada üliõpilastööde konkursse ja töid hinnata.

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Akadeemia saab täita oma rolli liikmeskonna kaudu. Ühiskonnaga on akadeemial plaanis hakata tõsisemalt tegelema. On ettepanek võtta järgmise üldkogu koosolekul vastu süvauuringute keskuse põhikiri.

Süvauuringud ei tähenda seda, et me hakkame nokitsema kuskil elevandiluutornis probleemide kallal, vaid need probleemid on laiemalt ja tihedamalt ühiskonnaga seotud.

Akadeemia on noorenenud pärast põhikirja viimast muudatust, mille järgi vanusepiiri 75 eluaastat ületanud akadeemik ei lähe enam arvesse akadeemia põhikirjalise 60 liikme hulka. Lisandunud on väga aktiivseid noori teadlasi. Selles mõttes ma usun, et akadeemia osa ühiskonnas peaks kindlasti lähiaastatel kasvama.

Andres Metspalu

Biotehnoloogia

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Akadeemiku ülesanne on isikliku teadustöö, noorte teadlaste motiveerimise ja avaliku strateegilise sihiseadmisega tagada teaduse pikaajaline areng Eesti kultuuri ja majanduse parimates huvides.

Milline osa on teie arvates teaduste akadeemial Eestis?

Teaduste akadeemia on minu meelest Eesti teaduse põhikapital.

Karl Pajusalu

Keeleteadus

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Akadeemia koondab paljude erialade väljapaistvaid teadlasi, kes nii koos kui ka eraldi suudavad anda eksperdihinnanguid paljudes ühiskonnale olulistes küsimustes. Kindlasti on tähtis ka teaduse rolli ja uute teadustulemuste selgitamine mitmesugustele sihtrühmadele, sealhulgas õpilastele.

Peeter Saari

Füüsika

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Kindlasti on ta midagi enamat kui pelgalt elitaarne «tarkade klubi». Meie kaasaegne maailm muutub üha keerulisemaks – mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid üleüldse – ning infotulvas orienteerumine üha raskemaks.

See frustreerib inimesi, ja kui haridus on jäänud ka pehmelt öeldes pinnapealseks, leitakse tuge ja lohutust lihtsaid seletusi jagavatelt alternatiivsetelt uskumustelt ja veendumustelt, vandenõuteooriatelt, «teadmameestelt». Teadusele nagu igasugusele ametlikule värgile protestiks vastandumine annab ka emotsionaalse rahulduse.

Aga riigi tasemel tuleb rahaliselt või strateegiliselt olulisi otsuseid teha ratsionaalselt ning (fakti)teadmispõhiselt, mitte emotsioonidest ajendatuna, nagu paraku juhtus Saksamaal, kui lühinägelikult otsustati sulgeda tuumajaamad.

Seepärast ongi peale ülikoolide riigile vajalik veel üks tõsiteaduse kants, mis koondab oma ala ja üldse professionaalse teadusliku lähenemisviisi tunnustatud eksperte ning on võimalikult sõltumatu poliitilistest ja institutsionaalsetest erihuvidest.

Martin Zobel

Ökoloogia

Millised on teie kui akadeemia liikme ülesanded?

Bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna liikmena kuuluvad minu huviorbiiti eelkõige keskkonna ning elurikkusega seotud küsimused. Neid käsitleme mitmesugustel foorumitel, kohtumistel, märgukirjades, ka suheldes meediaga.

Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse juhina loodan väga, et meie tegevus on andnud uut infot Eesti elurikkuse kohta ning ka edendanud liikide ja koosluste kaitset Eestis. Üldises plaanis on meie tähtis ülesanne väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi.

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Minu arvates Eestis ühiskondlikku huvi pakkuvate küsimuste lahendamisel akadeemia liikmete hääl siiski kõlab ja seda ka kuulatakse, ehkki loomulikult on siin arenguruumi. Suhteliselt edukaks pean kogu teadlaskonna populariseerivat tegevust.

Peeter Tulviste

Kultuuripsühholoogia

Milline osa on teie arvates akadeemial Eestis?

Minu meelest on akadeemia küll ennast leidnud. Paarkümmend aastat tagasi ei osanud õieti keegi olla nendes uutes oludes ning akadeemial võttis oma funktsioonide täpsustamine ja uute leidmine ka aega.

Nüüd on kõige rohkem päevakorral akadeemia praeguse presidendi olulise ettevõtmisena akadeemia koosseisu noorendamine.

Õnneks tehakse seda mõistlikul ja kenal viisil ning see sujub päris ilusasti.

Küsitlenud Raimu Hanson